Nummõr' 61
Viinakuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Haanin edimäne keelering'
  •  
  • Tüü-oppus maanuurilõ
  •  
  • Põlvah peetäs ettevõtjidõ messi
  •  
  • Kivisiin' poigõga!
  • Elo
     
  • Egälütel uma sõiraretsept'
  •  
  • Põh'amaiõ väikside kiili üttehoitmisõst om kassu
  • Märgotus
     
  • Võromaa om kõgõpäält õks võrokõisi uma
  •  
  • Tuiksoo Ester: sidet maaga tohe-i är häötä!
  • Kirä
    Kagahii
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
     
    Põh'amaiõ väikside kiili üttehoitmisõst om kassu
     
    Fastrõ Mariko
     
     Joba tõsõ projekti jaos kutsõ Oulu ülikooli prohvesri Sulkala Helena õdagumeresoomõ väikside kiiliga tegelejä kokko, et ütenkuun löüdä lahenduisi väikside kiili probleemele. Üten olli haarõdu ka võrokõsõ.

    Tsillokõsõ keele edesiviijä eri mailt (Soomõst,
    Sulkala Helenast om saanu väikside kiili tutvastegijä.  Roodsist, Norrast, Lätist, Vinnemaalt ja Eestist) saava kolmõ aasta joosul kokko, kõnõlõsõ uma väiku keele as'ost ja saava niimuudu ideid ja tiidmiisi, midä tarvita ja ello viiä ka umal maal.
     
    Seokõrdsõl kokkosaamisõl Oulun kõnõldi näütüses tuust, kuis täüskasunu inemise saanu arvudi kaudu umma kiilt oppi. Ku vahemaa omma pikä, saa-i egä päiv kohegi tunni sõita, a arvudi kaudu kiilt oppi saa õkva uman koton. Sääntse as'aga tegeldäs joba Põh'a-Norran ja Vinnemaal Karjalan.

    Jutus tull' ka maailma latsikirändüse ja multikidõ ümbrepandminõ umma kiilde ja ültse muudsidõ tehniga-löüdüisi ärkasutaminõ uma keele hääs. Noist as'ost olli väega huvitõdu meänkeele kõnõlõja Põh'a-Roodsist.

    Uma keele oppajidõga olõ-i suurt hätä Kar'alan, selle et ülikooli valmistasõ näid ette, a tõisil väiksil om suur' oppajidõpuudus. Tõisi huvvi herät' Võro instituudi suur' tüü latsilõ võro keele oppamisõ man ni ka Uma Lehe tegemise.

    Ütes väega tähtsäs as'as latsilõ uma keele oppamisõ man peeti tuud, et vaia olõs alosta egä keele keelepesäga ehk alosta uma keele oppamist joba latsiaiast pääle. Kar'alan tüütäs kats' säänest keelepessä ja üts' tüütäs Põh'a-Soomõn inarisaamõ man. Inarisaamlasõ omma saanu joba niikavvõdõ, et näil tüütäs ka umakiilne kuul'. Ja ku inarisaamikiilsiid opimatõrjaalõ olõ-i kostki võtta, pandva oppaja nuu esi soomõ keelest ümbre.

    Juttõst tull' vällä, et egäl maal om umma kiilt nakat pruuk'ma ka sääntsiin kotussiin, kon tuud innembi ette olõ-i tulnu. Näütüses kvääni Põh'a-Norrast näütsi edimäst uman keelen kirotõdut romaani, meänkeele kõnõlõja ütli, et joba tellitäs umakiilset reklaami, mitmõl maal ilmusõ umakiilse aolehe, omma umakiilse telesaatõ ja tiatrietendüse, tiiviida jne.

    Seminääri nakkasõ käümä ka egä tsillo keele ala pääl. Lepüti kokku, et käüdäs kaeman näütüses uma keele tunnõ koolõn ja saias tutvas ka muu paikligu kultuuriga.

    Nimmada võis viil tuud, et Sulkala Helenalõ tull' sääntse projekti kirotamisõ mõtõ pähä Võromaal ollõn, kuuldõn võro kiilt ja näten, ku pall'o võro keele hääs om är tett.

    Idees oll', et muu ilm võinu mi käest oppust võtta ja niisama mi tõisi käest.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Mul om tan muro pääl, jah, delikatessi säänest ja määnest!

    Poliitik Padari Ivari kitt ummi partsõ, kiä elässe «Stenbocki majan» (Kroonika)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!