| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Tagamõtsa Tarmo edimädse: mälehtüsest kultuuripärlini | | |
| | | | | | Tagamõtsa Tarmo nimmati 2008. aasta Võro maakunna kultuuripärlis | | | | |
Näütlejä ja lavastaja Tagamõtsa Tarmo (30) jaos om seo aasta alanu kõva tüüga.
Aasta alostusõst vaiht Võro tiatriateljee uma nime Võro liinatiatris ja taa vahtsõ nimega tiatri kunstilinõ juht om Tagamõts.
A kõva tüühuug oll’ Tarmol seen joba minevä aasta, suurõmbis töis olli edimädse Uma Pido lavastaminõ ja etendüs «Võrumaa rituaalid vol 3» Haanin.
Uma mineväaastaidsi tegemiisiga jäi Tagamõtsa Tarmo silmä Kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupilõ, kiä and’ tälle avvuhinna «Kultuuripärl 2008» – seo om aasta kõgõ korgõmb tunnustus ja avvuhind, midä Kultuurkapital maakundõn vällä and.
Seo ei olõ mul edimäne intervjuu vai aokirändüse jaos jutuajaminõ Tagamõtsaga. A ma uuri seo kõrd Tagamõtsa tähtsit edimäidsi asju.
Edimäne mälehtüs
Edimäne mälehtüs om tuu, ku sündü mu noorõmb veli. Ma mälehtä tuud, et lätsimi esäga imäle Võro haigõmajja vasta. Ku imä oll’ noorõmba velega auto pääle istnu, sis ma küsse vanõmbidõ käest: «Misjaos meile taad asja vaia om?» Tuu om tõtõst mu edimäne mälehtüs.
Edimäne koolipäiv
Edimäne koolipäiv oll’ sääne, et ma esi otsusti hindäle lõigada edimäst kõrda säändse soengu, nigu ma nüüt kanna joba pikki aastit. Muidu ma kandsõ ilusat poiskõsõsoengut, säänest kõrvuni.
Mu imä oll’ juuksur ja ma otsusti sis kah hindäle esi soengu tetä. A ma tsurksõ tuu är ja imäl es jää muud üle, ku mu pää inne kuuli minekit pall’as aia.
Tuu om väega halv mälehtüs, ülejäänü olli kõrraligõ päiega, a ma olli edimädsel koolipääväl kiilakas.
Edimäne tiatriroll
Ku tuud rollis nimetä saa, sis lava pääle astõ ma edimäst kõrda algkoolin ja ma mäletä, et mängse ahvi.
Edimäne lavastus
Ütsindä tettü edimäne lavastus oll’ Ruitlasõ «Volli» 2004. aastaga suvõl Vahtsõn-Roosan.
Edimäne armastus
Tuu tull’ viil ütsändän klassin. Ega ma vasta-armastust es saa, armasti tuud tütärlast ütsindä. A ma armasti tedä kõvva ja tuu näütämises ma paluti tuu tütärlatsõ silmi all samal pääväl, ku põhikooli lõpõti, uma koolipäiviku. Mõtli, et olõ häste kõva miis, ku tuu tütärlatsõ silmi all är paluta.
Edimäne tõsitsõmb näütlejätüü
Koolitüü Villändi kultuuriakadeemiän olli edimädse tõsitsõmba. A pääle kuuli edimäne suurõmb tiatritüü oll’ Ernst Enno mängmine Tubina Taago lavastõdun «Ennolan». Tuu om siiämaani üts tähtsämbit rollõ, midä ma tennü olõ.
Edimäne massilavastus
Edimäne kõrraligumb massilavastus oll’ Uma Pido. Tuu man om tsipa kripõldama jäänü, et asi jäi veidikese nigu matõrjali lavastamisõs, veidü sai manu pantu loomingulisust. Olõs võinu vähä inämb olla säänest näütämist, et mis tuu «uma» sis om. Tuud jäi veidü vähäs.
Edimäne päiv tiatrijuhina
Edimäne päiv tiatrijuhina oll’ õnnõlik. Sai istu ja sai hindä sisse kaetus. Tuu oll’ vaba päiv (1. vahtsõaastakuu päiv) ja sis sai mõtõlda, midä ma olõ tennü ja midä nakka edesi tegemä. A nüüt om sääne... säitsmes päiv (jutuajaminõ oll’ minevä kolmapäävä). Tüü käü.
Edimäne kultuuripärlis saaminõ
(Mõtlõs tükk aigu) Ma ei mõista taa kotsilõ muud üteldä, ku ma olõ tennü umma tüüd ja ma arva, et taa tüü, mis ma tennü olõ, om olnu ausa. Ma olõ saanu tetä noid asju, mis mullõ miildüse. Ma ei tunnõ suurt uhkust vai võidurõõmu seo avvuhinna üle, arva, et ma jää hindäs ka peräst seod avvuhinda.
Küsse Rahmani Jan
PS. Seo kuu lõpun tulõ vahtsõ nimega tiatril, Võro liinatiatril, edimäne etendüs «Koomiku lapsepõlv». Tego om kõgõ suurõmba lavastusõga, minka Võro liinatiatri timahava vällä tulõ. Tagamõtsa Tarmo om tuu Jonas Gardelli romaani perrä kokko kirotanu, muusikalidsõlt kujondanu, lavastas tükkü ja mäng esi kah.
| | |
|
|
|
