| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Näkke-kitke ummi inemiisi! | | Umavalitsusõ võissi inämb tähele panda noid, kiä tegevä vabatahtlist tüüd | | | | Glaseri Maaja |
| | | | | | | | | | Glaseri Maaja, Orava kooli oppaja, aasta vabatahtlik 2008 | | Kümnes latsi folkloorilaagri minevaasta Oravil | | | | | | |
Et minno aasta vabatahtligus valiti, tuu tähendäs, et kiäki om nännü, et ma olõ säänest tüüd tennü – latsilõ folkloorilaagrit kõrraldanu.
Esi ei olõ vahepääl tuud tähelegi pandnu. Olõ tennü tuud tüüd iks tuuperäst, et sääne tsiht om olnu.
Oll’ tahtminõ tetä laagri latsilõ, kiä opva võro kiilt ja kodoluku. Et kiäki tuud näkk’ ja minno tuus vabatahtligus üles and’, oll’ muidoki väega illos.
Täämbädses om naid laagrit kokko saanu joba kümme tükkü. Sääne laagri pand latsi viil inämb uma kodokotussõ vasta huvvi tundma.
Olõmi opnu laulõ, tandsõ, mänge, tennü käsitüüd. Laagri om olnu egä kõrd esi kotussõn, et sis om seeh kah paiklikku kultuuriperändit: olõmi tennü paiga pääl matku, kõnõlnu kõgõst võro keeleh. Laagri välklehe ja laagriluulõtusõ omma kah kõik võro keeleh olnu.
Latsilõ omma laagri väega miildünü ja nä omma ütelnü, et seo võinu viil pikemb olla.
Mul hindäl om sääne tunnõ, et pääle mu pidänü kimmähe tennämä ka noid tõisi häid inemiisi, kiä viil omma avitanu laagrit tetä, innekõkkõ Sarapuu Heljut, kellega üteh tuu ettevõtmisõga pääle naksimi. Sis viil Valsi Ailet, kiä tull’ Põlvast ummi latsiga väega häste üteh, Aia Helet Ruusalt, Ruuli Helvet Puigalt, Retkova Irinat Vahtsõst-Kuustõst ja Setomaa oppajit kah, kiä omma ummi latsi laagrihe saatnu. Ja ka vallavalitsuisi ja kuulõ, kiä omma mi ettevõtmist ekämuudu tugõnu.
Mullõ hindäle miildüs väega rahvamuusika, rahvajutu, kullõlda, midä vana inemise kõnõlõsõ.
Latsi piässi kah sändsen tsihin oppama, et näide huvi ei olõssi õnnõ puutri, video ja muu sääne.
Piässi olõma midägi säänest kah, miä pand latsi mõtlõma, et kost nä omma ja kiä nä omma. Kiä omma olnu näide vanõmba ja vanavanõmba. Sis mõistva parhilladsõ latsõ tuud ka parõmbahe hindä latsilõ edesi opada.
Ma esi olli lats Vinne aol, ku kõik oll’ üts Nõukogodõ liit ja sis es mõistaki hindä pääle mõtõlda, kõgõ mõtlit tõisi pääle.
Tuuperäst tahagi seoilmaaigsilõ latsilõ tuud hindä juuri tundmist opada, millest esi olõ ilma jäänü.
Midä noorõmbalt nakkat tuud latsõlõ oppama, koton joba kõnõlõma, toda inämb mõistva nä tuud tähele panda.
Ku kõnõlda viil vabatahtligust tüüst, sis mu kodokandin ja tegeligult ka egäl puul muial om tõisi kah, kiä tegevä säänest tenoväärt tüüd, mille iist võissi tennädä.
Innekõkkõ võissi vallavalitsusõ inämb tähele panda noid inemiisi, kiä tegevä näide vallah vabatahtlikku tüüd.
Sakõst mõtõldas, et las üts ullikõnõ hüppäs edesi, külh täl tuud väke viil jakkus.
A om hää, ku vallah om mito säänest «ullikõist», sõs om hää jäl midägi vahtsõt ette võtta ja mitmõkese om huvitavamb hüpädä kah!
| | |
|
|
|
