| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
|
|
|
| Katariina tandsutütrige vägi otsa ei saa | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | Katariina tandsutrupi vanõmba rühmä tütrigu | | | |
Võro kunstikooli tandsutrupp Katariina om saanu korgit avvohindu 2004. ja 2006. aastagal Gümnafesti tandsuvõistlusõl, 2007. aastagal üle-Eestilidsel võistlusõl Koolitants.Uursõ perrä, mändse mi truksa tandsutütrigu sis omma.
Et Katariinan tands Berišvili Ly käe all sadakund 4–18aastast tütärlast, sis muidoki kõigiga kõnõlda es jõvva.
Ai sis juttu trupi kõgõ vanõmba rühmäga, kon om 11 tütrikku: Kikka Alice (18), Jõelaiu Johanna (17), Kuusõ Katrin (17), Vikiski Mirjam (16), Kosolobova Julia (17), Meose Kristiin (17), Reenmanni Marleen (17), Ekkeri Grete (16), Kappineni Mariana (17) , Kikka Carolin (16) ja Paakspuu Kriti (16).
Kõgõ pikembät aigu om tandsja olnu Mariana, tä es mõista esiki inämb üteldä, kas lätt joba kümnes vai 11. aasta. «Ma olli sis tsillokõnõ, ku emme mino siiä tõi,» ütel’ naarusuuga tütärlats.
Kõgõ vahtsõmb tandsja om Katrin, kiä om rühmäga kuun olnu kolm aastat.
«Vahepääl ma suusati, a tandsi tahtsõ iks rohkõmb,» kõnõl’ tä. Umma tandsuhuvvi põhjõndi kõgõ parõmbalõ Mirjam ja Marleen: «Mi tahtsõmi diskol häste tandsi. Tuuperäst katõssa aastat tagasi tandsma tullimigi!»
«Mullõ miildüs tandsi tuuperäst, et ma saa oppi eri tandsustiile,» selet’ Alice. «Mu lemmik om stepp. Muidogi om hää esinemän kävvü, sis põnõvit hilpe kanda ja põnõvatõn kotustõn üüd olla. Tuu om kah põnnõv, et esinemiisil saa vaihõpääl kuulsuisiga juttu aia. Ma olõ näütüses Karl Madisõga kõnõlnu.»
Tütrigu omma esinemän käünü üle kõgõ Eestimaa. A kõgõ miildejäävämb esinemine oll’ mineväaasta iks kodokandin: Haanin.
Kõgõ inämb oll’ esinemiisi joulukuun.
2008. aastaga tähtsämb etteastminõ oll’ Katariinal Ijäkuninganna jõuluetendüs.
«Suuriga om kõgõ esinemän käütü, vähämbil om võimaluisi veidemb olnu ja tull’gi mõtõ tetä sääne etendüs, et väiku kah üles astu saava,» kõnõl’ tütrige juhendaja Ly.
Ly esi naas’ tandsma nelä-viie-aastadsõlt. Tandsmist opsõ tä Moskva kultuuriinstituudin ja perän tandsõ aastit Leete Kai man.
«Mu tüü tege rassõs määnegi vannus – seo rühmä man oll’ seo 7.–9. klass,» kõnõl’ tä.
«Tuu om vaimsõlt ka rassõ, ku mõni tütrik kooli lõpõtas ja trennist är lätt.» A häädmiilt tege jäl tuu, ku latsõ kaesõ oppajat ja näide silmä pään helkäse. «Ja muidogi seo lavahõng ja päältkaejidõ tunnustus, mis päält kontsõrdi tulõ!»
Tandsutütrigu Alice ja Carolin opva Parksepä koolin, tõsõ Võro Kreutzwaldi gümnaasiumin. Ku jutt tandsu päält kooli pääle käänd’, tull’ tuust suurõmb arotaminõ.
Tütrigu arvsi, et koolin võissi nii olla, et opilanõ otsustas esi, midä tä taht inämb ja midä vähämb oppi. Et opp noid ainit inämb, millen taht eksämmi tetä ja midä lätt tulõvadsõ ammõdi jaos vaia. A tandsuoppaja Ly kullõl’ tuud arotamist päält ja ütel’ elotargalt: «A ti ei suta jo midägi otsusta vahepääl! Tuugi om jo harilik, et 12. klassi opilanõ ei tiiä viil, midä tä taht elon edesi tetä.»
Tõnõ nuuri jaos tulinõ teema oll’ nii-üteldä perioodoppus, miä om kõigil kümnel keskkoolitütrigul. Tuu tähendäs, et koolilats saa-i rahuligult umast koolivaheaost mõnnu tunda: või trehvädä, et määndsegi ainõ «periood» lõpõs õkvalt päält vaheaigu ja kuuli minnen uut kõrraga iin terve unik kontrolltöid. Sääne kõrd süü närve, arvsi kõik.
A tandsmisõ peräst olõ-i tütärlatsil koolin hätä olnu. Oppaja saava arvo ja ei pahanda, ku latsõ tulõva jäl paprõga, kon om kirän, et jälki om vaia esinemä minnä ja saa-i koolin olla. «Oppaja innemb küsüse, et kuna piletit kontsõrdilõ müümä naatas!» kõnõl’ Marleen naarutsõlõ.
Uma kodoliina Võro kotsilõ ütli tütrigu päämidselt häid sõnno, a mõnõn küsümüsen minti peris vaidlõma: Johanna ütel’, et timä meelest om vahtsõnõ «kivipark» and’sak, a Mirjamile jäl seo park miildüs. Ku Katariina tütrigele täämbä Võro liina võim üle anda, sis Katrin tennü edimädses as’as liinauulidsa kõrda.
Meelelahutust 16–17aastaidsilõ olnu sis kimmähe inämb ja «õudnõ» pindõ täüs tandsusaali põrmand saanu kah kipõlt kõrda.
| |
|
|
|