Nummõr' 171
Joulukuu 30. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Vana Võromaa 2008. aastagal
    2008. aastagal juhtu vanal Võromaal egäsugtsit tähtsit asjo
     
  • Edimäne Uma Pido 31.05 Kubijal
  •  
  • Vana Võromaa piirisildi saiva üles
  •  
  • Põlva maavanõmba edimäne aastak
  •  
  • Linte külä uhkus – Meinhardi Helina
  • Elo
     
  • Kihlkundõ korõmbidõ mäki pääl
  • Märgotus
     
  • Aastatsõõr vana Võromaa rahvaga
  •  
  • Marrani Riina: murõt tege tuu, et vanõmbil olõ-i latsi jaos aigu!
  • Innembi
    Perämine külg
    Perrähõikaminõ
    Kira
     
    Marrani Riina: murõt tege tuu, et vanõmbil olõ-i latsi jaos aigu!
     
      
     
    Marrani Riina 
      
    Valgjärve valla sotsiaalnõunik, Põlgastõst peri Marrani Riina (46) om tennü umma tüüd joba 15 aastat nii suurõ süämega, et sai seo kuu algusõn pühendünü tüü iist sotsiaalministri tenokirä. Minevaasta avvost’ tedä tenokiräga ka Põlva maavalitsus.

    «Tüü inemiisiga om mullõ kõikaig miildünü,» selet’ Riina esi. «Kolhoosiaol olli peris pikkä aigu automajandi tüükõrraldaja. Päält tuu olli latsiga koton ja kolhoosikontorin tüül. Ku kolhoosi naksi lagonõma, sis kutsuti minno külänõvvukokko sotsiaalala pääle.»

    Riina meelest om 2008. aastak olnu küländ rassõ, a kõigist hätist avitas üle inemiisi ärkullõminõ ja hää nali.

    Kuis tuust aost om sotsiaaltüü muutunu?

    Oi, väega kõvva! Todaaigu oll’ hirmsamb aig: olli talongi, jaeti midägi latsi arvu perrä. Rabõlõmist oll’ pall’o: kõik tahtsõva midägi saia. Nüüt om huvitavamb, tüüpõld om laemb.

    Mändse omma inemiisi kõgõ suurõmba murrõ?

    Hädä omma meil samasugudsõ nigu egäl puul muial. Kõgõ inämb tege murõt tuu, et vanõmbil olõ-i latsi jaos aiga.

    Vanõmba ei kae näile perrä, ei kae, kuna latsõ kodo tulõva, ega nä pur’on olõ-i, kuis näil koolin lätt, kas nä ülepää omma koolin käünü?

    Hummogu pand lats koolikoti sälgä, a kas tä ülepää kuuli jõud, tuu vanõmbit ei huvida. Tuu om suur murõ.

    Midä sis noorõ tegevä?

    Mugu kõndva alaiäliidsi kommisjonni piten! Teemi iseloomustuisi, üritämi vanõmbidõga kõnõlda. Om vanõmbit, kes tulõva üten ja läävä eritohtrõ, nõvvuandja mano. A veidü om noid vanõmbit, kes tunnistasõ, et hädä om.

    Esi piät kõikaig takan käümä ja kaema, et nä api saama lääsi. Avitas õnnõ tuu, ku esi lepüt kokko, võtat nä massina pääle ja viit är.

    Millen sis hädä om?

    Latsilõ visatas raha kätte, häid sõpru om, kes ostva nuurilõ alkoholli. Ei saa üteldä, et koolilatsil midägi tetä ei olõ. Om tetä koolimajan ja ka päält kuuli. Savõrnan saa nuurikeskus, koolimajangi saa lavvamänge mängi. A egä näid ei huvida ei sport egä käsitüü. Õdagu kõndva nä maiu vaihõl, õllõpurk käen ja tetäs ulluisi. Pillutas lumõkuulõ, lahutas, pättüisi tetäs!

    A meil om väega hää kuuntüü politseiga ja ma saa egä hummogu teedä, mis om üüpäävä joosul juhtunu. Teno Pau Piitrele om egä päiv teedüs olõman ja tiiät – nonii, piät tuu üles otsma, tollõga kõnõlõma.

    Mändse omma vanno inemiisi murrõ?

    Toimõ nä tulõvagi, või-olla tuu murõ ei olõki nii suur, a latsõ omma kavvõl. Nä omma kas tohtri mano vai apteeki tulnu, tulõva mu mant läbi ja tahtva väega kõnõlda. Sis piät muidoki kullõma.

    Tervüs om näil muidoki kehvä, a nä omma väega torõda: eloaig rassõt tüüd tennü «eestiaignõ raudvara» ei kaiba, ei vingu. Kes hädäldäse, noid om iks veidü. Vahtsil pensionäärel om naid häti nigu rohkõmb...

    A saman omma vahtsõ pensionääri tegüsämbä: meil om häste aktiivnõ pensionääre seltsing, midä juht Varuli Linda. 70 inemist käü egä katõ kuu takast kuun. Käü suur süümine, tandsminõ, sünnü- ja rahvakultuuritähtpäivi tähüstämine.

    Midä arvati Eesti sotsiaalsüsteemist?

    Ma ei taha üteldä, et kõik väega mädä olõssi, a ma piä seoniaoni väega luku sändsest lühküt aigu olnu sotsiaalministrist nigu Lauristini Marju. Ku tä lehen kirotas, sis ma egä kõrd loe. Kahjo om, et tõsõ poliitigu tedä ei kullõ.

    Nigu tuu pensionnõ kodotuumisõga tetti: Lauristin ütel’ kah, et olõssi pidänü inne sotsiaaltüütäjidega kõnõlõma ja sis sändse säädüse vasta võtma. Ma arva, et nüüt lätt taa asi riigile viil kallimbas.

    Nuu pensionäri, kes inne käve siden pensionil perän, näil oll’ hää miil, tulliva kotost vällä, saiva sääl viil umavaihõl juttu aia. Näid oll’ peris pall’o. A nüüt lätsivä kõik tollõ pääle vällä, et pension tuvvas kodo, riigi kulul.

    Mu meelest piäs olõma iks riik rahva jaos, mitte rahvas riigi jaos. A mi riigin om rahvas är unõhtõt.

    Tuu ei olõ õnnõ sotsiaalministeeriumi lugu, tuu om terve valitsusõ rida, ma tõmbasi näile ausalõ üteldä kõigilõ vii pääle.

    Et koolitoetus, latsõhuuldustasu ja hambaravitoetus är võeti, tuu mullõ ei miildü sukugi! Hambist nakkas jo tervüs pihta. Jäl mindäs kõgõ nõrgõmbidõ kallalõ! Ma ei piä tuud õigõs.

    No sis nakkasõ inemise rohkõmb valla käest api küsümä. Või-olla seoniaoni saiva perre teno nailõ toetusilõ toimõ ja nuid, kinkalõ api vaia, nii hullustõ es olõ.

    A nüüt tulõ näid mano. Riik toukas noidõ avitamisõ umavalitsuisi kaala ja eks mi avitami sis. Kos mi päsemi.

    Kas majanduskriis ti valda kah joba mõotas?

    Jah, mullõ tulõ tüüldä inemiisi nii hulga mano, et ma es mõista arvatagi ja toimõtulõgitoetusõ rahaga mi ei tulõki vällä.

    Ma jäi manoküsümisega tsipa ildas ja joulukuu toetusõ massami joba vallaeelarvõst.

    Tüüldä jäi viis inemist, kedä ma es mõista arvadagi. Ehitüsfirma läävä pankrotti ja tulõva säält kah kibinäl valla poolõ.

    Ku 2008. aasta kokko võtta?

    Halvu uudissit om tulnu, a egä inemise tuuperäst rohkõmb ei virise! Ello avitas üllen hoita ka hää nali: piät mõistma nall’a tetä ja nal’ast arvo saia. Võtat asju huumoriga ja saat egäst as’ast üle.

    Küsse Harju Ülle

     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!