Nummõr' 171 Joulukuu 30. päiv 2008 TOIMÕNDUS UMA LEHE TEL´MINE ARHIIV PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)     Vana Võromaa 2008. aastagal 2008. aastagal juhtu vanal Võromaal egäsugtsit tähtsit asjo   Edimäne Uma Pido 31.05 Kubijal   Vana Võromaa piirisildi saiva üles   Põlva maavanõmba edimäne aastak   Linte külä uhkus – Meinhardi Helina Elo   Kihlkundõ korõmbidõ mäki pääl Märgotus   Aastatsõõr vana Võromaa rahvaga   Marrani Riina: murõt tege tuu, et vanõmbil olõ-i latsi jaos aigu! Innembi Perämine külg Perrähõikaminõ Kira   Kihlkundõ korõmbidõ mäki pääl                     Saarõ Evar   Pae Taavi   Sika Alar                               Matka lõpõtus Urvastõ kihlkunnan Kungusõmäe pääl           Minevä nädälivaih käve seltskund huviliidsi läbi vana Võromaa katsa kihlkunna kõgõ korõmba kotussõ. Kirämiis Rahmani Jan käve matkaliisiga üten, kirot’ ja pildist’ kõik üles. Kiäki tiiäki-i õigõlõ, kost om Saarõ Evaril tulnu plaan kävvü läbi kõigi vana Võromaa katsa kihlkunna korõmba mäetipu. Arvada tuust, et tetäs egäsugumaidsi matku, a säänest, Võromaa kihlkundõ korõmbidõ paiku läbikäümist viil tettü ei olõ. Nii kogonõski kipõstõ paarkümmend huvilist, tõisi siän geograaf Pae Taavi Tarto ülikoolist ja kuulsa mäkkeronija Sika Alar. Lepitäs kokko, et Võromaa kihlkundõ korõmba kotussõ käüdäs läbi tuu nädälivahe, miä jääs jõulu ja vahtsõaasta vahelõ. Alostus pandas paika: puulpäävä, 27. jõulukuu kell 9 Kanepi kerigu iin. A puulpäävä, 27. jõulukuu pääväl kell 9 om Kanepi kerigu iin õnnõ üts miis: Laanõ Valdis Põlva kihlkunnast Vanast-Koiolast. Kümme minotit ildampa om pilt hoobis tõnõ: kokko om tulnu joba päält katõkümne inemise ja sõit Kanepi kihlkunna kõgõ korõmba mäe poolõ või pääle naada. Ütstõõsõ hannan sõit viis autot. Kanepi kihlkund. Laanõmägi Prantsusmaal, korgus merepinnast 212 m Võtami suuna Pikäjärve poolõ. Karstest käänetäs Kitsõ pääle. «Rallimehe ütlese seo tii kotsilõ «Kitsõ katsõ»», seletäs Saarõ Evar. Evarile omma inämbüs Võromaa teiest tutva, kotusõnimmi korjamisõ aol om tä kõik nä läbi sõitnu. Ummõhtõgi sõit tä edimädse huuga Prantsusmaa tiiotsast müüdä ja autokolonn piät ümbre käändmä. Väikust sekeldüsest huulmalda oldas õigõ pia Laanõmäe pääl. Pae Taavi kõnõlõs tsipakõsõ, kuis naid mäki mõõdõtas. Nullpunkt om Kroonliinan ja säält naatas sis loodi ja latiga tulõma. Ma väega täpsele as’ast arvo ei saa, a egäl juhul piäs naa mõõdi, miä kaartõ pääl kirän, küländ õigõ olõma. Usumi sis. Seltskunnal om üten ka GPS, sääne aparaat, miä piäs korgust näütämä, a õigõ pia saa selges, et tuu massin näütäs aiasaibit. Sõidami edesi. Põlva kihlkund. Varbusõ Peräkülä nurm, korgus merepinnast 150 m Niipia ku autotsõõri omma üle Põlva kihlkunna piiri viirdünü, vaotas grupijuht Saarõ Evar pidurit. Põlva kihlkunna kõgõ korõmb kotus omgi käen. A kos om mägi? Tulõ vällä, et Põlva kihlkunna kõgõ korõmbas kotussõs om üts suur nurm, kon vast tsipa korõmbas kotussõs või pitä ütte maaparandus-unikut. Geograaf Pae Taavi seletäs tuupääle, et ku selget mäke ei olõ, lepütäs kokko üts illos paik. Taavi näütäs üte ilosa tammõ pääle tõõsõl puul tiid ja ütles, et Põlva kihlkunna kõgõ korõmba kotussõ võissi kokko leppü tuu tammõ mano. Kiäki ei ütle midägi, ja nii jääski segätses, kas Põlva kihlkunna kõgõ korõmb kotus om maaparandusunigu pääl, ilosa tammõ man, vai õkva mõtsa veeren üte jahimiihi pasmispuki man. Selges saa õnnõ tuu, et Põlva kõgõ korõmbas kotussõs saa lukõ Peräkülä nurmõ. Räpinä kihlkund. Praali Kunn’mägi, korgus merepinnast 107 m Praali Kunn’mägi om Meenikunnu suu veeren, jääs suust lõunõ poolõ. Mägi om mõtsa seen ja autoga sinnä mano ei saa. Edimäst kõrda saa seltskund mõtsa piten roita ja tsipakõsõ matkamisõ tunnõt kuntõ sisse. Kunn’mäel om kats korõmbat kotust, käümi egäs juhus mõlõmba pääl. Tan saa peris selges, et GPS-iga olõ-i midägi pääle naada. Praalil keedämi tulõ pääl tsäid ja söömi salatit. Ja sis võtami suuna Puspuri külä poolõ. Vahtsõliina kihlkund. Mäe-Puspuri Mäenurm, korgus merepinnast 243 m Mäe-Puspuril saami jälki autoga peris mäe otsa sõita. Jüvä Sullõv, kink vanaesä talo kõrval mägi om, seletäs legendi, et ku Petseri Eesti ao lõpun palli, oll’ tuul toonu palanuisi paprit Puspuri küllä kah. Mäe pääl puhk külm tuul. Sika Alari näost paistus vällä, et täl om ikäv. Ku olõt harinu maailma suurõmbidõ mäki otsa ronima, sis või autoga üte Võromaa kundikõsõ mant tõõsõ mano sõitminõ õks peris ikäv olla. Egäs juhus käümi är säälsaman lähkül Luudsimäe pääl, miä om põhikaardi perrä 241 miitret merepinnast. Nakkas joba hämäräs minemä. Rõugõ kihlkund. Suur Munamägi, korgus merepinnast 318 m Puulpäävä kõgõ perämädses mäes olõmi jätnü Haani Munamäe. Kisk joba hämäräs, a Munamäkke lätt trepp ja tuu veeren palasõ lambikõsõ. Munamäe korgusõ mõõtmisõst kõnõlõs Pae Taavi üte luu. Umal aol ollõv Käisi Johannes ummi opilaisiga Munamäke mõõtnu niimuudu, et võtnu õhurõhu Tamula järvepinna kotsilt (Tamula korgus merepinnast oll’ näile teedä) ja sis olli nä virotanu rattidõga Haanihe Munamäe otsa jä sääl kah õhurõhku mõõtnu ja sis tuu korgusõ vällä rehkendänü. Kõik omma Munamäel käünü, a ummõhtõgi tiiä-i inämbüs rahvast, et torni taadõ om üts väega sükäv mulk puuritu. Eesti kõgõ sügävämb puuritu mulk. Õdagus pakõmi mäki päält orgo, Rõugõ ürgoro veere pääle Kiidile. Söömi, käümi sannan ja arotami tuud loodiga mõõtmist ja mäki korgusõ rehkendämist täpsembält. Harglõ kihlkund. Essemäe Marjumägi, korgus merepinnast 127 m Pühäpäävä hummogu panõmi Harglõ poolõ minemä. Seltskund om tsipa väikumbas jäänü, a õks om neli autot inemiisi täüs. Essemäe otsa sõita ei saa, auto tulõ jättä nii kilomiitre taadõ. Kattõ korõmbat tippu kutsutas Lipumägi ja Marjumägi. Kõgõpäält läämi Lipumäe otsa, kon oll’ Struve kuulsa maamõõtmistorn, üts pikän rian Lapimaast Musta mereni. Noidõ abiga mõõdõti maakerä ümbremõõt vällä ja nüüt om tuu tornirida UNESCO maailmaperänd. Läbi mõtsa paistus Marjumägi ja tuu paistus õks korõmb. Mäkke ülesminek võtt peris tehkätämä. Harglõ mäki pääl om kotussit, kost Karula korgõmaa mäe paistusõ kinäste kätte. Ronimi mäe päält maaha ja võtamigi suuna Rebäsemõisa pääle. Karula kihlkund. Rebäsemõisa Tornimägi, korgus merepinnast 138 m Tornimäe mano sõidami üle Kolski. Tii om nilbõ ja mäe küländ äkilidse, a hättä mi ei jää. Tornimäe pääl om illos palgõst torn. Tornist om kavvõlõ nätä, Võromaa mõtsa ja mäe omma ilosa. Tuul ei puhu ja tuuperäst ei nakka külm kah. Torni otsan omma ilosa infotahvlikõsõ, kon kirän, määndsit paiku nätä või. Kaemi vahtsõst Harglõ Essemäe poolõ ja kaemi ka Urvastõ poolõ, kon meid seo matka perämäne mägi uut. Urvastõ kihlkund. Kungusõ mägi Koigun, korgus merepinnast 162 m Kungusõ mägi om õkva Pokumaa takan. Kuigi mägi jääs mõtsa sisse, lövvämi tä kipõstõ üles. Mäe pääl om nätä tornikotus, a ravvast torni hinnäst ei olõ. Arvada vanarauda veetü. Tan, Urvastõ kihlkunna kõgõ korõmba mäe pääl lõpõtami uma matka är. Pokumaal jätämi ütstõõsõga hüväste, istumi autidõ pääle ja läämi lakja, kõgõ nelä ilmakaari poolõ. Om olnu hää puhkus ja ütte-tõist olõmi mano kah opnu. Vana Võromaa kõigi katsa kihlkunna korõmba tipu omma vallutõdu.   Uma Internetin   Võro-Eesti sõnaraamat!!!       Uma Lehe sõbõr!