Nummõr' 171 Joulukuu 30. päiv 2008 TOIMÕNDUS UMA LEHE TEL´MINE ARHIIV PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)     Vana Võromaa 2008. aastagal 2008. aastagal juhtu vanal Võromaal egäsugtsit tähtsit asjo   Edimäne Uma Pido 31.05 Kubijal   Vana Võromaa piirisildi saiva üles   Põlva maavanõmba edimäne aastak   Linte külä uhkus – Meinhardi Helina Elo   Kihlkundõ korõmbidõ mäki pääl Märgotus   Aastatsõõr vana Võromaa rahvaga   Marrani Riina: murõt tege tuu, et vanõmbil olõ-i latsi jaos aigu! Innembi Perämine külg Perrähõikaminõ Kira   Kos om õigus?   Mi elämi tormilist ello. Ku usku võimu ja riiki, sõs ollõv meil õigusriik. Taha küssü, määne tuu sääne riik om? Kõik seo elo tege haigõt ja selle piätki vällä ütlemä. Tiiä ka tuud, et seo jutt ei paranda kellegi ello, hindäl saa kergemb, ku vällä ütle. Näüdäti telekast miist, kiä eläs sama häste ku lumõhangõn. Ei olõ timä ainumanõ, kellel elämist ei olõ, säändsit om hulga. Säälsaman näüdäti telekast ka tuud, kuis Tal’nan pinele kohvik vai restoran valla tetti. Tekke noh, a sakõstõ tunnus, et pini ja kassi omma rohkõmb hoiõdu ku inemise. Ansipi muudu: «Tulõ taivas appi!» Kas olõmi nüüt jõudnu nii kavõdalõ, et inemise elo om esiki pini elost odavamb? Tiiä juhust, kos ütsikut ja haigõt vanainemist veeti terve päiv müüdä Võromaad, iks ütest vannokodost tõistõ. Kül säädse tä ummi asju paika nii mõnõngi vannokodon, ku tulti ja üteldi, et olõ hää, korja uma as’akõsõ kokko ja läämi edesi. Solgutõdi päiv aigu. Ku ütskõrd paika sai, es piä vanainemise süä vasta ja tõõsõl pääväl läts’ är sinnä, kos arvatas parõmb elo ollõv. Är kuuli. Vai tuust, ku vallatüütäjä lubasiva lahkõlt tervüseviaga inemisele, et toova puid ja avitasõ rahaga. Lubamisõs tuu jäigi. Inemine kuuli, puu jäiväki nägemäldä. Hää inemise, kes lubasõgi. Nüüt omma egä päiv tüült valla laskmisõ, sõidõtas palku sällän ja hinna nõsõmisõ. Kannatajis omma lihtsä tüülise, kedä ekä muudu hirmutõdas. A Tuumpää vandõrselle palku ei tohe kiäki puttu. Näil om säädüs. Äkki jääs mõni kilo kommõ ostmalda, vai vällämaal käümäldä – kos tuu häbü ots! Elo maal om peris är nullitu. Ei kuulõ, puutõ, autolavkasid, posti, ja bussi käävä nii nigu jummal juhatas. Vahtsõl aastal pidi bussõ viil veidembäs jäämä. Bussipiledi hind nõsõs joba pia egä päiv. Nüüt naatas pensionnõga tsurkma. Varsti ei saa vanainemine inämb nal’alt ka rohto laskõ apteegist naabrinaasõl tuvva. Tuu jaos pidävät ka eri luba tulõma. Mis elo seo sääne meil om? Jutt sai peris ikunõ. A sääne om mi täämbädse elo argipäiv. Riigile ja ammõdimiihile seo kõrda ei lää. Jõgi Juta   Uma Internetin   Võro-Eesti sõnaraamat!!!       Uma Lehe sõbõr!