| |  Vana Võromaa 2008. aastagal | | 2008. aastagal juhtu vanal Võromaal egäsugtsit tähtsit asjo |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Linte külä uhkus – Meinhardi Helina | | | | Peedosaarõ Kaisa |
Räpinä lähkül Linte külän elas Meinhardi Helina (19), kiä sai timahava TV3 Eestimaa Uhkuse avvohinna: tä käü pia egä päiv viie latsõga naabriperrel abis. Helina om külh häste tasalik ja väiku jutuga, a tuu iist jõud pall’o är tetä.
«Ku võimalus olõssi, sis tahassi kimmäle ka hindäle suurt peret,» arvas Helina, kiä esi om ütsik lats.
Parhilla omma tälle latsi iist naabriperre latsõ Mari-Liis (12), Madis (9), Mart (7), Mari-Lii (5) ja Märt (3).
«Latsiga sai koolih tutvas, suvõl haina man trehvsi ka perreimä ja -esäga,» seletäs Helina. Tä naas’ perrel külän käümä ja jäigi käümä. Pere ei elä kavvõn: vast kilomiitre Helina kotost.
Helina seletäs, et seol suurõl perrel om nii rasõhuisi (imäl om vähk) ku õnnõlikkõ hetki. «Seo om suuri perri pluss, et kõik tugõva ütstõist,» ütel’ tä. Perre man tege Helina kõkkõ mis vaia: majapidämisetöid, avitas latsil oppi. Latsõ hoitva tedä väega.
Helina arvas, et riik võisi suuri perrit iks innekõkkõ rahaga tukõ. «Kimmäle olõs kõgõ parõmb rahalinõ abi. A egäsugunõ tugi olõs hää,» ütles tä.
Tä esi om nõun viil tõisigi perrit avitama, ku saa. «Ma es saatnu inemiisi niisama lihtsäle är,» om Helina kimmäs. «Seo avvutasu saaminõ andsõ mullõ huugu noid, kellele api vaia, edesi avita.»
Tõisi avitaminõ tunnus ollõv õkva Helina jaos. A mille sis tä ei opi sotsiaaltüüd, a hoobis Räpinä aianduskoolin haljastust?
«Seo võissi peris huvitav olla,» olõ-i Helina vahtsõ ammõdi opmisõ vasta, a tunnistas, et olõ-i tuud viil põh’aligult läbi märknü.
No keväjä saa aianduskuul läbi ja sis tulõ otsus tetä, kas edesi oppi vai tüüle minnä.
Helina erialavalik om imäl Tiiul (51) vast inämbki süäme pääl ku tütrel hindäl: «Võlss eriala om tä tõtõstõ valinu. A seo luudusõ ja haljastusõga tegelemine om kah hää,» arvas imä, kiä esi om EPA lõpõtanu agronuum.
Imäl om tütre korgõ avvohinna üle väega hää miil ja algusõn oll’ täl seod rassõ usku. «Algusõh oll’ seo tõtõstõ uskmalda lugu, a nüüt om väega hää tunnõ,» ütles Tiiu.
Imä meelest om Helina abivalmis nuur naanõ, kiä saa egä tüüga toimõ.
A hindäst kõnõlõjat täst ei olõ. «Helina om kinnine inemine, ummist murrist ja hätist kõnõlõs tä veidü,» seletäs Tiiu.
«A mul ei olõki häti ja murrit!» hõigas’ imä sõnnu kuulnu Helina tõsõst tarõnukast vasta.
Helina pidä väega umast kodost ja taha-i säält kohegi kavvõlõ är minnä. Kõgõ vähämb kohegi suurdõ kiviliina.
A tä tunnistas, et Linte elo om noorõ inemise jaos iks küländ ikäv – suurt midägi vabal aol tetä olõ-i. A niisama olla om kah hää, suvõl miildüs tälle rattaga sõitman kävvü.
Suurõ meediahuviga om Helina ja timä pere joba piaaigu är harinu. «Õnnõs olõ-i väega hullus mintü,» arvas Helina. «Ku ma uulidsa pääl kõnni, sis külh tuntas är ja sosistõdas sälä takah.»
Pere, kedä Helina avitas, taha-i joht inämb aokiränikkõ nätä – suur tähelepanu väsütäs iks peris är külh.
|
|
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/1578.jpg&h=144&w=196","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=196,height=144"))
