| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | Leoski Arvi
10.06.1941 – 10.12.2008
| | |
| | | | | | Leoski Arvi 2007. aastaga «Mino Võromaa»-võistlusõ avvohindu kättejagamisõl | | | | |
Leoski Arvi om sõs lännü. 10. joulukuu pääväst om tä no säälpuul hüä ni halva.
Tä om olnu koolipapa Tal’nan, Mikitämäel, Palamusõl, Mustveen, Võro raioni koolitamisõ jaoskunna ja Võro maavalitsusõ haridusosakunna juht.
Tä pruumõ õks tetä niida, ku õigõmb paistu. Miilde tulõ taa, kuis Arvi saisõ väikeisi kuulõ är häötämisele vasta. Kaika kuul, miä oll’ jo kinni är pant, tetti vahtsõst vallalõ ja latsõ saiva mõnõ aastaga õks viil kotost kuuli kävvü. Olnu õs taad ilma Arvilda joht sündünü.
Võro liikmise ni võro keele pästmise man om Leoski Arvi jo alostusõst pääle tävve jovvuga olnu. Tä oll’ Võro Keele ja Kultuuri Fondi (minkast ildamba sai Võro Selts VKKF) luumisõ man 1988. aastal Kanepin. Teno Arvilõ, kiä käve Keema Hellalõ pääle, et vaia om võro keele opiraamatut, sai valmis raamat «Võru keel».
Ka Kaika suvõülikooli man oll’ tä alostusõst pääle õga viimäne kõrd. Andsak om nüüt sõs, et tulõva suvõ Oravil tulõ edimäne kõrd suvõülikuul, ku Arvit iholigult olõ õi sääl. A mälehtämi sõs Oravil Kaika suvõülikoolin ütenkuun Leoski Arvit.
Üts asi om tävveste õnnõ Arvi tegemine: latsi võrokeelitside kirätöie võistlusõ «Mino Võromaa» ja raamadu välläandmisõ alostaminõ 1987. aastagal. Neo raamadu ommaki Arvilõ üts mälehtämise märk.
Leoski Arvi oll’ suur raamadusõbõr – pästse Rootsist mitu žigulitäüt Eesti pagolaisi väärt raamatit. Timäst jäi maaha suur raamadukogo, kon seen pall’o esieräliidsi raamatit ja suur hoolitsõt aid. Nii nigu tä külbse siimnit haridusõn, tekk’ tä tuud ka uman aian.
Olku sullõ, Arvi-miis, sõs liiv kerge!
Võro Seldsi VKKF puult
Elleri Kalle ja Sepä Elvi
| | |
|
|
|
