| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
|
|
|
| | | Eesti miis Afganistanin | | | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | | | | | | | | | | | Taavi Afganistani mäki pääl | | Muru Taavi Afganistanin: sõamassinan võisõ hinnäst peris kimmähe tunda | | Kokkosaaminõ paikligõ inemiisiga – sõamehe küsse teedüst Talibani kotsilõ, vastussõs kaivõldi umma rassõt ja hallõt ello | | | | | | | | |
Määnest vatti saava mi poisi Afganistanin ja määne tuu kavvõ maa elo om, kõnõl’ Umalõ Lehele Muru Taavi (23), kiä oll’ sääl puul aastakka missioonil üten mitmõ noorõ Võromaa mehega.
Taavi esi om peri Tarto lähküst Puhjast, a päält tuud, ku tä kutsuti Kuperjonovihe aigu tiinmä, sai timäst võrokõnõ. Võrolt läts’ tä aastaga iist Paldiskihe inne missiooni vällä opma ja keväjä linnas’ki Afganistani.
«Kõik oll’ sääl hoobis tõistmuudu ku siin Eestin,» selet’ Taavi. «Kuuma oll’ kõgõ inämb 65 kraati. Kolm edimäst kuud olli täüs suvõkuu ja viimäne kuu visas’ nigu süküsilma kah kipõn.»
Afganistani ilm muutu väega kipõlt: üts päiv olõsi võinu päivä võtta, a tõsõl pääväl pidi joba fliisi ja goreteksi (sääne kuht) kotist vällä võtma.
Midä pidi Afganistanin kõgõ inämb pelgämä:päämidselt IEDd (esitettüt pommi – UL). Sitikist ja skorpionõst kõnõl’ Taavi kah: «Sitikit oll’ külh pall’o sääl ja edimält olli ma iks väega täppe täüs, a perän harisi är ja es panõki tähele, ku minno süüdi.»
Mändse nuu sitigu olli, es mõista Taavi seletä: «Sitigu seivä jo üüse ja sis oll’ väega pümme.» Mõskmisõ-tarõn elli viil tsillokõsõ sõralidsõ – skorpioni. «Edimält pelksi näid tsipakõnõ, a peränpoolõ oll’ näist tävveste ütskõik joba,» ütel’ Taavi.
«Mõsuruumin oll’ hää jahe ja hämm, sis pidit külh vahtma, et pääle astu-i. Mõnõ iks saiva salvada kah, a midägi hullu es juhtu, tsipakõnõ paistõ lätsi õnnõ.» Jo sis es olõ skorpionnõ mürk väega kangõ...
Paikligust kultuurist Taavi väega pall’o kõnõlda es mõista. Kõgõ lähkümb külä oll’ rahuvalvjidõ laagrist 2,5 kilomiitret kavvõl.
«Vaihõpääl kävemi sääl iks Talibani kotsilõ küsümän ja mõnikõrd käve külärahvas mi man umma kurba ja rassõt ello kurtman, a muud kokkoputmist meil es olõ.»
Eletäs nigu meil 500 aastaga iist
Taavi arvamisõ perrä om Agfanistan mi ütiskunna arõngust maan 500 aastaga ümbre.
Tagaotsa pühkvä paikligu inemise käega ja hambit mõstas sääl puutüküga: ku eestläse ütte miist läbi otsõ, sis löüdse nä üte sändse näpupikkudsõ puutükü. Ku Taavi tõlgi abiga küsse, et miä taa om, sis tull’ vällä, et «hambahari». «A ilosa valgõ hamba olli täl!» naard Taavi.
A tüütegemise iist kitt Taavi Afganistani rahvast kõvva: «Kolmõ kuuga panni nä uma savist liina pistü, ilma nal’alda!»
Inglüse kokkõ tett söögi kotsilõ Taavil häid sõnnu üldä ei olõ: «Magusat sai veidü ja komm es olõ kommi muudu. Leibä ja lihha es olõ sukugi, a noid es olnu kongi hoita kah, olõssi halvas lännü. Seimi sis munapulbrist tettüt munaputru ja säänest vorsti, kon olõ õs grammigi lihha seen. Oll’ parõmbit vorstõ kah, a nuu kattõ väega kipõlt är.
Riisi ja makaronnõ tetti kah.» Taavil oll’ hää miil, ku vaihõpääl saiva mi poisi esi süvvä tetä, sis sai süük iks söögi muudu.
Rahhu valvõ ka vällämaa-eestläse
Taavi kõnõl’, et Afganistanin rahhu valvman es olõ õnnõ Eesti vormin eestläse. Oll’ eestläisi ka Kanada ja Austraalia vormõn. «Naidõga iks kõnõlimi eesti keelen,» selet’ Taavi. «Pand imehtämä, ku häste nä viil kõnõlda mõistva! Ja kõgõ pidit kaema, et umavaihõl midägi ulli es kõnõlnu – egä kell võisõ su juttu päält kullõlda kiäki, kiä mõistsõ eesti kiilt.»
Patrullõ oll’ kattõ sorti: liinapatrull ja kõrbõpartull. Mõlõmba olli õnnõ tuujaos, et umma säälolõkit näüdädä ja määnestki maanukka kontrolli. Patrullin käüti keskeltläbi katõ tunni ümbre kõrraga. «Lõpun oll’ Now Zadi liinan egä kivi teedä ja ku tuu oll’ tõsõ kotussõ pääl, sis oll’ kõrraga selge, et kiäki om sääl käünü,» selet’ Taavi.
Ku eestläse patrullin es olõ, sis nä magasiva. Taavi pruuvsõ ka tsipakõnõ sporti tetä, a tuust es tulõ suurt midägi vällä – põlvõ vidivä alt.
Surmahirm oll’ Taavil iks kõgõ seen, tunnistas tä esi. «Laagrin es olõ asi nii hull, a ku lätsimi kohegi suurõlõ opõratsioonilõ, sis oll’ iks niikavva hirm, ku edimäne pauk är käve. Edesi naas’ tüüle tõnõ moodor: naksit märkmä, midä edesi tetä ja kuis tetä. »
Eestläse ellivä ja teivä tüüd üten ameeriklaisi ja ingläisiga:Now Zadi liin oll’ kolmõs jaet, egä maa sõamiihil oll’ uma jago. Vaihõl oll’ sain. A saina seen oll’ mulkõ kah, nii et sai iks naabridõ mano küllä kah minnä.
Ameeriklaisi man lihha söömän
«Mi väega tõisi man es käü, a ameeriklasõ käve külh sakõst mi puul. Mi kävemi näide man õnnõ lihha söömän. Süük oll’ näil kuigi parõmb,» ütel’ Taavi.
Kuun tüütäden oll’ mi miihile iks tunda, et ameeriklasõ-ingläse omma iks varramba kah missioonõl käünü. Nä olli iks profi ja umma tüüd teivä väega häste. Näide parõmba rõiva teivä mi poissõ kah kadõdas. «A meil oll’ tuu iist Internet ja mi es olõ kitsi, lubasimi taad näile kah,» kõnõl’ Taavi muheldõn.
Kavvõl ollõn es unõhta mi mehe eesti kombit är: et sääl olõmisõ ao sisse jäi jaanipäiv, sis teivä nä sääl iks sammu asju mis siin – seivä lihha, jõiva olut ja taari. Olu oll’ muidoki alkoholivaba, alkoholi pruukminõ oll’ sääl kõvastõ är keelet. Viil mängiti «seltskunnamänge»:sangpommi nõstmist ja köüdse vidämist. «Sanna sai kah tettüs ja ameeriklasõ-ingläse es saa meist sukugi arvo: mille viil sanna küttä, ku välän om eski kuum?» kõnõl’ Taavi.
Taavi joudsõ tagasi kodo 22. märdikuul. Kodoga om tä joba häste är harinu: uni om hää ja ku koskil paugutõdas, sis tä inämb tuu pääle är ei hiitü. A edimält oll’ külh nii olnu, et sääl üten olnut muusikat pidi tä egä päiv kullõma – midägi õkva nigu sundsõ. Ja hää, et Taavi siin auto ala ei olõ jäänü: «Edimäidsil nädälil lätsi üle tii nigu tahtsõ, es kae kah, kas auto tull’ vai ei. Poolõ tii pääl naksi märkmä, et olõssi iks võinu autit kaia.»
Kas Taavi lännü viil kunagi Afganistani? Vastus tull’ kipõlt: «Ku riigil om minno vaia, sis iks lää. A lähembä viie aasta joosul ei liigu ma kohegi. Koton tahassi kah iks olla.»
| | |
| | | | | | | | | | | | | | Määnegi Afganistani kunn | | Inglüse koka es mõista häste süvvä tetä | | Eestläisil oll’ kimmähe vaia jaanituli palama panda | | | | | | | | |
|
|
|
