Nummõr' 169
Joulukuu 2. päiv 2008
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kündle panti palama
  • Uudissõ
     
  • Romantilinõ õudus Pokumaal
  •  
  • Nõvvokoda avitas rahvarõivit tetä
  •  
  • Uma Pido DVD telmine
  •  
  • Kõnõldas Läti lõunaeestläisist
  •  
  • Padjasado Urvastõn
  • Elo
     
  • Jutuvõistlusõ võitja: kõik om elust maaha kirotõdu!
  •  
  • Jutuvõistlusõ parõmba jutu
  •  
  • Keeleuurja tege luudusõst pilte
  • Märgotus
     
  • Maaelo – tugi naasõlõ
  •  
  • Sarapuu Arvo: kohustusligu riigieksämi võissi peris är häötä!
  • Innembi
    Perämine külg
     
     
     
    Sarapuu Arvo: kohustusligu riigieksämi võissi peris är häötä!
      
     
    Sarapuu Arvo löüd, et kuulõ pingõritta säädmine õnnõ eksämitulõmuisi perrä om ull’us: nii-üteldä eliitkooli saava parõmba opilasõ kokko kor’ada, tõsõ kooli piät kõik tahtja vasta võtma. 
      
    Põlva keskkooli direktri Sarapuu Arvo (54) om kimmä ilmakaemisõga inemine ja tiid täpsehe, kuis tä umma kuuli juhti taht. Tä ütles ka õkva vällä, midä arvas koolivägivallast, kuulõ rittasäädmisest ja muust, minkast parhilla Eestin kõnõldas.

    Mille piäti säänest rassõt ammõtit nigu koolidirektri?

    Üts põhjus om kimmäle hindäteostaminõ. Või-olla om mullõ antu sääne ülesannõ? Ku horoskoopi usku – olõ neitsi tähtkujost ja hobõsõaastal sündünü – sis piässi mul tüütegemise himmo iks jakkuma.

    Koolielo kujondaminõ om nigu kivikeisi säädmine kivi-kivi pääle. Looda õnnõ, et vundament vasta pidä. Tukõ saa tuust kah, et saa tõisi koolijuhtõga mõttit vaheta.


    Kost olõti peri ja midä opnu?

    Olõ sündünü väiku Illimariga saman kotussõn – Ahjal. 1973. aastal lõpõti Kanepi keskkooli. Samal aastal lätsi Pedagoogilistõ Instituuti füüsiga-tüüoppusõ oppajas opma.

    Päält lõpõtamist visati minno külmä vette: pidi minemä tüüle Puiatu erikuuli. Pidi sääl neli aastat vasta, sis tulli tagasi ja lätsi oppama Vana-Koiola 8-klassilistõ kuuli.

    Edesi tull’ 12 aastat tüüd Peri põhikoolin, mis parhilla om joba manalan. Viimädse kümme aastat olõ olnu Põlva keskooli direktri.


    Kuis om ti koolin lugu koolivägivallaga?

    Või käsi süäme pääl üteldä, et mineväaasta ega timahava olõ-i üttegi taplõmist olnu.

    Määne om õigõ vägivald, tuud näi ma Puiatun. Sääl oll’ ekä sorti poissõ: kes oll’ sääl vargusõ iist, kes seksikur’atüü iist, ma pidi eski ütte mõrdsukat oppama. Tuu es olõ miiltpiten, a midägi es olõ tetä.

    Tuukõrd, Vinne aol, püüti kõkkõ jo undsõloori taadõ panda, a tegeligult om jo joba Lutsu «Kevade»-raamatun koolivägivalda.

    Parhilla om mu meelest taad hätä tsipakõnõ üle võimõndõt, a seo om jah periselt olõman ja kurb murõ.


    Midä arvati haridusministri mõttõst anda koolidirektrile trahvmisõ õigusõ?

    Ma kujoda tuud ette: ku päält tuud koolin midägi hullu juhtus ja ma kõnõlõsi tuust politseile, sis ma arva, et mullõ vastatas: «Mille sa esi tuud är ei klaari?»

    Ma olõ harilik inemine, mundrin inemisel om hoobis tõnõ roll ja tä piät tegemä tõisi asjo. Ku ma piässi politsei-ammõdi üle võtma, sis ma piässi kõgõpäält kõvastõ õigustiidüst opma.

    Tuu om mu meelest iks tävvelik jama – ku ma näütüses määnestki nagamanni trahvi, sis või tulla jo kohtuasi koolijuhi vasta.

    Sääl olõ ma, koolijuht, vastamiisi tippahukaadiga ja tuu pand kõgõ koolijuhi «sällüle». Sändsest mõttõst ei olõssi tohtnu koolijuhtõlõ eski mitte kõnõlda!

    Sakõstõ ei näe mi koolivägivalla tagamaid – elo om pall’o kipõ. Tiit kipõlt tuu 800 kruuni trahvi är, a perän om tuust viil inämb trotsi ja pahamiilt. As’a jääsi uurmalda ja kõrda ajamalda.

    Taha-i niimuudu, et ma käü, nõna pistü, ja latsõ pelgäse, et ma nakka trahvi tegemä. Mu autoriteet tuuga ei nõsõ, satas hoobis. Sändse as’a jaos olkõ iks edesi nuuripolitsei ja alaiäliidsi kommisjon.


    Määne om ti kuuntüü politseiga?

    Väega hää. Esieränis mi nuuripolitsei Liivamäe Pilviga, kes om väega as’alik ja võtt umma tüüd väega tõsitsõlt. Ku om määnegi hädä, tulõ tä õkvalt paiga pääle ja tuu avitas kõrraga. Politsei tege kuuli narko-käüke, ka käütäs latsilõ politseitüüst kõnõlõman.

    Ma olõ tuu puult, et ku koolin midägi juhtus, sis tuust piät kõnõlõma, mitte tuud juhtumist är käkmä.

    Tuu om hullõmb, ku näütät, et kõik om kõrran, a tegeligult kõik mädänes seestpuult.
    Ku sis ütskõrd plahvatus tulõ, olõssi tuu jo viil valusamb ja suurõmb pauk.


    Mida arvati tuust kuulõ pingõritta säädmisest?

    Mu meelest KÕGÕ ARULAGÕDAMB (Sarapuu Arvo pallõl’, et neo sõna kimmäle suuri tähtiga kirja pantasi – UL) asi Eesti Vabariigin!

    Pall’o nii-üteldä eliitkooli omma ilma uma piirkunnalda kooli. A suurõmb jago koolõst, ka mi uma, omma piirkunnaga kooli. Tuu tähendäs, et mi piät kõik vasta võtma, kiä keskkoolin oppi tahtva.

    Mi kooli man om viil tuu asi, et joba viis aastat teemi kuuntüüd Võromaa kutsõhariduskeskusõga.

    Tuu tähendäs, et meil om keskkoolijaon kats paralleelklassi: üts kutsõklass ja üts akadeemiäklass. Kutsõklassõ tsiht om jo hoobis tõnõ ja tuuperäst omma ka eksämitulõmusõ nõrgõmba.

    A suurõ päävälehe toimõndusõn istus aokiränik, pand tuud kuulõ edetabõlit kirja ja arvas, et kooli vormva mändsitki «liikvit entsüklopeedjit». Ma olõ tävveste sändse as’a vasta.

    Arva tuud kah, et kohustusligu riigieksämi võissi peris är häötä – tekke eksämit neo, kellel om tuud tõtõstõ vaia.


    Kas maakoolõst ja liinakoolõst saa samaväärt haridusõ?

    Saa-i tuust arvo, kost sääne arvaminõ om tulnu, nigu olõssi maakuulõ oppaja rumalamba ku liinakuulõ uma? Ma olõ-i tuuga sukugi nõun.

    Sakõst pruugitas maa- ja liinakoolõst kõnõldõn sõnna `konkurents`. A tuu sõna om jo peri majandusõst ja ei passi sukugi opmisõga kokko.


    Määne oll’ koolielo sis, ku ti esi koolin käveti, ja parhilla?

    Oppaja omma iks edesi sama nõudja ku sis, a muutunu om tuu, kuis nõudmisõ pääle hinnäst üllen peetäs.

    Umal aol oll’ oppajil õiguisi inämb. A ma esi es saa kunagi tunda oppaja vägivalda – tutistamist, kaardikepiga vasta näppe jms. Jo sis ollimi umal aol hää klass.


    Ilda aigu oll’ Põlvan konvõrents, kon kõnõldi väikeisi kuulõ kinnipandmisõst. Midä tuust arvati?

    Ma esi kah’os es kuulõ, midä sääl kõnõldi, a mu jaos om kooli man tähtsä opilaisi veerepääline nummõr.

    Tuu arv om vaia egäl liinal ja vallal esi vällä märki. Kuul saa õnnõ sis vasta pitä, ku oppaja saa egä päiv klassi ette oppama minnä.

    Liitklassi mullõ väega ei miildü: oppamisõ kvaliteet kannatas.

    A tuu puult ma kah ei olõ, et kuulõ kerge käega kinni pandas – külä vai alõvi elokeskusõs omgi jo iks kuul.

    Küsse Peedosaarõ Kaisa

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!