Nummõr' 169
Joulukuu 2. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kündle panti palama
  • Uudissõ
     
  • Romantilinõ õudus Pokumaal
  •  
  • Nõvvokoda avitas rahvarõivit tetä
  •  
  • Uma Pido DVD telmine
  •  
  • Kõnõldas Läti lõunaeestläisist
  •  
  • Padjasado Urvastõn
  • Elo
     
  • Jutuvõistlusõ võitja: kõik om elust maaha kirotõdu!
  •  
  • Jutuvõistlusõ parõmba jutu
  •  
  • Keeleuurja tege luudusõst pilte
  • Märgotus
     
  • Maaelo – tugi naasõlõ
  •  
  • Sarapuu Arvo: kohustusligu riigieksämi võissi peris är häötä!
  • Innembi
    Perämine külg
     
     
     
    Jutuvõistlusõ võitja: kõik om elust maaha kirotõdu!
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Rebäse Marina võidujutt om peri timä nuurusaost 
      
    Uma Lehe jutuvõistlusõ võidujutt «Sõda oll’, a tankõ es olõki» om peri kirotaja Rebäse Marina (77) noorõstpõlvõst, ku tä oll’ Karula valla Kaagjärve koolin oppajas

    «Tuu tangi-jutt ei olõki kirja pantult nii uhkõ, a ku lugõja olõsi esi nännü, kuis tuu väiku poiss pistü saistas’, kai, et kas tõtõst kiäki ei küsü midägi ja esi käe pistü ai!» naard Marina tuud ammust nal’aluku viil täämbägi.

    Mis tuust väikust julgõst Reinukõsõst täämbädses saanu om? «EPA tä lõpõt’, koskil määndsengi firman tüül om, Keilan vast.

    Esä kuuli täl minevä kuu är, imä joba varramba, seo kandiga Reinul inämb sidet ei olõ,» seletäs Marina.

    Marina esi ei olõki sünnü poolõst võrokõnõ. «Võru keele olõ siin eläden är opnu,» seletäs tä. Marina juurõ veevä esä puult hoobis Nõo mailõ ja imä puult peris Põh’a-Eesti. «A miis om mul siist Koikküläst peri ja timä vanõmba iks kõnõliva võru kiilt kõvastõ. Ku mi latsõ väiku olli, sis nä olli sääl mehe vanõmbidõ puul hoita. Sääl opõ ka latsõ võru keele nii är, et kõnõlõsõ kõik är, mis vaia.»

    Marina eläs Kaagjärvel 1962. aastast, a vanal Võromaal 1953. aastast. Ammõdi poolõst om tä olnu eesti keele oppaja.

    «Nigu nõidus mul takan käve – kohe ma lätsi, säält kuul är kattõ,» seletäs tä. «Kõgõ inne oll’ Koikkülä kuul. Sis tuudi minnu üle siiä Kaagjärve oppõalajuhatajas. Sis kattõ seo kuul är – vinne debiiligu tuudi sisse. Lätsi edesi Valka õdagukuuli, tuud kah muudõti, samal aol tetti Kaagjärvel kuul vahtsõst vallalõ. Tulli tagasi ja päält penssigi viil mitu aastat tüüti seon koolin.»

    Marina miis oll’ kah oppaja, and’ tüüoppust ja mõnda aigu füüsikat kah. Üts Marina poig tüütäs piirivalvõn ja käü Valgast Võrolõ tüüle, tõnõ poig om Valgan kaupmiis.

    Marina uma vanamehega katõkeske eläse õkvalt Kaagjärve kooli pargi nukan väikukõsõn majakõsõn, lugõva, lahendasõ ristsõnno ja käävä vahepääl vanno inemiisi klubin kah.

    Uma eloga om Marina rahul ja ütles, et katõ pensioniga saa seo ilma aigu är ellä külh.



     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!