Nummõr' 168
Märdikuu 18. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Targa Vilustõst ja Varstust
  • Uudissõ
     
  • Aasta naanõ – Kauksi Ülle
  •  
  • Sika Heino olõs saanu 75
  •  
  • Uma nätäl Vilustõh
  •  
  • Lustlik aoviidüs vai rullnokkõ ullus?
  •  
  • Kopratamm lahuti är
  • Elo
     
  • Lõvvapooligu Krabilt
  •  
  • Helju tõmbas juttõ nigu käüsest vällä
  • Märgotus
     
  • Kalda Rait: joba noorõst pääst sai kõikaig taivahe vahitus!
  •  
  • Maaelo – põnnõv puutrimäng
  • Perämine külg
     
     
    Helju tõmbas juttõ nigu käüsest vällä
     
    Ojari Triinu
      
     
    Kalme Helju muinasjuttu kõnõlõman 
      
    15. märdikuul sai läbi jutuvestmisoppusõ-aastak, midä kõrraldi MTÜ Järjehoidja ja Laanpere Helle Võro latsiraamadukogost, päämine oppaja oll’ Pääri Piret. Taal oppusõl trehvsi Kalme Heljuga (74), kiä mõist põnõvit juttõ nigu käüsest vällä tõmmada.

    Kalme Helju om üts 20st huvilidsõst, kiä jutukõnõlõmisõ-kooli kümme oppust läbi tekk’. Tä esi ütles külh, et mis ti no must, ma olõ-i midägi esierälist, a ma (ka muinasjutukoolin käünü) piä tedä armsa vaimuga inemises, kelle man piät ka hulga noorõmba kaema, et timä härksä mõttõga üten sutasi linnada.

    «Muinasjuttõ kõnõlõminõ ja kullõminõ tege süäme lämmäs ja meele valla,» seletäs Helju tuud, mille tälle miildüs noid kõnõlda. «Juttõ sisse om terve elo är käkit. A om ka juttõ, midä ma ei armasta, noid ma ei kõnõlõ ka edesi.»

    Helju püüd juttõ kõnõlda niimuudu, et tuu juusk vabalt ja rõõmsahe. Tegeligult tähendäs tuu ettevalmistamist, kõnõlõmisõplaani läbimärkmist ja juttu sisse elämist. «Mõnõn mõttõn om tuu nigu näütlejä tüü, õnnõ rolli asõmõl piät jutu sisse minemä,» seletäs Helju.

    Muidoki piät lugu miildümä, sõs jääs tuu miilde. «Sakõstõ ma loe raamatust mändsegi muinasjutu läbi, sõs proovi mõttõn jutusta ja nii naid juttõ korjus. Jutukõnõlõja piät õks rohkõmb tiidmä, ku vällä kõnõlõs!» ütles Helju.

    Eloaig om täl kõgõ tulnu ette midägi avaligult kõnõlda vai seltskunda üllen hoita. Inemise õks ütlese: «Helju, sul taa jutt õks juusk esihindäst!»

    A tõsitsõmbalt naas’ki tälle jutukõnõlõminõ miildümä Pääri Pireti jutustamist näten. Helju tüütäs Kreutzwaldi muusõumin, kon om vaia ekskursioonõ juhti ja küläliisi vasta võtta ja tuu man om kah kõikaig jutukõnõlõmisõ mõistmist vaia. Nii taa asi Heljulõ külge jäigi.

    Kõrtsi-Jüri Helju

    Helju om sündünü Kraavi kerigu man Kõrtsijüri talon. «Mu vanaesä oll’ kerigu kellämiis ja minnu kutsuti Kõrtsi-Jüri Heljus, mitte tuukõrdsõ perekunnanime perrä Müüri Heljus,» ütles Helju. «Sõs kolisimi perrega Tal’nalõ ja sääl ma olõ koolin käünü. Tuugipoolõst olli ma kõik uma koolivaheao Kuldri ja Urvastõ vaihõl Liiva talun vanaimä ja vanaesä man. Parla Tal’nalõ saiõn om õks edimäne mõtõ: kuna ummõhtõ tuu buss jäl kodu poolõ lätt?»

    Timä armastus muinasjuttõ ja raamatidõ vasta naas’ pääle peris väikust pääst. Helju elli tütärlatsõn Tal’nan ja sõa aigu oll’ pere kõik aig pommihäires valmis. Õdagu inne magamaminekit pand’ väiku Helju hindäle rõiva sängü kõrvalõ sälgäpandmisõ järekõrran valmis ja tuu kõrvalõ putliga juvva, präänigu ja kimmäle muinasjuturaamadu vai kogoni mitu, et nuu varjendilõ üten võtta. Teno toolõ, et tä sääl kõikaig lugi, es tunnõ Helju hirmu.

    Esä lugi tälle pall’o ette. Tä oll’ ka hää suuvärgiga tõtõstsündünüisi juttõ kõnõlõja. «Päält sõta sai ma mõnõ latsiraamadu hindäle sändsel kurval moel: mu esä oll’ kütjä ja tälle tuudi vangiviidüisi inemiisi elämiisist hulga paprõkraami, säälhulgan raamatit palutamisõs. Mõnõ latsiraamadu läts’ esäl kõrda kõrvalõ panda ja niimuudu saiva nuu raamadu hindäle vahtsõ elu,» mälehtäs Helju.

    20 aastakka muusõumin

    Kooni pinsiaoni pidi Helju mitmiid ammõtiid, sõs läts’ Kreutzwaldi muusõumitüühü. No saa sääl joba 20 aastakka täüs. «Niimuudu pidä sõs musugunõ pinsipõlvõ, kuigi ei saa ma paigal püssü!» muhelõs Helju. Eks vaihõpääl om täl ka tervüs kehvä olnu, a õks jäl paranu. «Olõ-i viil olnu võimalust peris kodutsõs jäiä – ju om mul viil mõni ülesannõ taan elun täütä,» märgotas tä. «Ja mis ma sõs tegemä piäsi, seebikit kaema vai? Jutukõnõlõminõ om käändnü mu elulõ viil tävveste vahtsõ keeru pääle ja tuu om niivõrra hää.»
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!