Nummõr' 168
Märdikuu 18. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Targa Vilustõst ja Varstust
  • Uudissõ
     
  • Aasta naanõ – Kauksi Ülle
  •  
  • Sika Heino olõs saanu 75
  •  
  • Uma nätäl Vilustõh
  •  
  • Lustlik aoviidüs vai rullnokkõ ullus?
  •  
  • Kopratamm lahuti är
  • Elo
     
  • Lõvvapooligu Krabilt
  •  
  • Helju tõmbas juttõ nigu käüsest vällä
  • Märgotus
     
  • Kalda Rait: joba noorõst pääst sai kõikaig taivahe vahitus!
  •  
  • Maaelo – põnnõv puutrimäng
  • Perämine külg
     
     
    Lõvvapooligu Krabilt
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
          
     
     
     
    «Minke üles mägedelle!» oppas Laur (Looritsa Aare) Ärnjäle (Antoni Daisy), Teelele (Antoni Annika) ja Imelikulõ (Ojaveere Urmas). 100 aastat olõmisõ-vaiht – Tuuts ja rullnokk. Köstriherrä (Troska Andres) om sannast vällä karanu. 
          
    «Su pää lõikas nigu partsi perse järvevett!» kitt Kiir Tuutsi Lutsu perrä säetün võrokiilsen tükün «17 keväjäst hetke ja suvi» – Krabi külätiatri seen om nii hulga võro kuraasi ja Paganamaa väke, et mõnõl peenembäl provval tõmbas õkvalt nigu väidsega süäme alt läbi.

    «Mi olõmi kõik vähäkese kiiksuga tan trupin, normaalsit inemiisi ei olõki võimalik saia siiä!» kitt Troska Andres (45), sääd ette jämme platsmassraamiga prilli ja silestäs perädüsuurt hõpõpaprõst risti kõtu pääl. Veitü ao peräst karglõs tä joba lava pääl, sällän päält tuu risti viil õnnõ alospüksi ja sannaviht – köstriherrä sõimas koolipoiskõisi sanna takan paugutamisõ iist.

    «Luts oll’ hää inemine, nal’amiis ja havvan tõist külge ei käänä, ku mi taa as’a... viisakalt är teemi!» arvas Troska Andres. «Kuigi meid Paganamaa päivile es taheta, et mi olõmi ropu! Mi teimi uma pido tuukõrd ja meil oll’ rohkõmb rahvast ku sääl. A Vanan-Koiolan kai meid üts vana vüülmündre, väega hää näoga oll’, es ütle midägi halva mi kotsilõ!»

    Paganamaa päivi kõrraldaja Liiskmanni Maivi jutu perrä es olõ näütemängust ärütlemise põhjus siski tuu: «Seokõrd olli 13. Paganamaa päävä ehk sis kuraditossin, nigu sünnüpäiv vanapaganal, tuul puhul otsustõdi kutsu kõik esinejä vällästpuult, et uma inemise saanu puhada.»

    A tõtõstõ, külätiatri tull’ «puhkama» sundi, nä es olõ sukugi väsünü ja olõssi väega umma tükkü mängi tahtnu.

    Tuu iist kuts Liiskmanni Maivi külätiatrit vahtsõ tüküga 2009. aasta Paganamaa päivile.

    Olõt Teele ja kõik!

    Külätiatrin mäng 20 inemise ümbre, kõgõ noorõmb om 17, kõgõ vanõmb 72. Suurõmb jago om Krabilt, mõni ka naabriküläst Viitinält.

    «Võeti rõnnust kinni ja kästi mängi,» seletäs tükün Tuutsi mängnü Juhkami Alar (32), ütsik illos poissmiis, kiä eläs Krabi külä veere pääl hään vaiksõn kotussõn. Timäl om päämidses murrõs tuu, et inne mängu ei lubata nii pall’o õlut võtta, ku tä tahassi.

    «Ma esi es kujoda hinnäst kah Teele osan ette, a Marje (külätiatri juhõndaja Mürgü Marje – UL) ütel’, et olõt ja kõik! Tä om mullõ kõgõ õigõ osa valinu,» selet’ periselon tukõv talopernaanõ Antoni Annika (44), kedä Võromaa rahvas tiid laatu päält patsiirmäst, kits vai mitu kitsõ kabla otsan. Tükün mäng tä poolõ vahmiiliga – tütär Daisy (21) om Ärnja-preili ja miis Heino (47) Kiir.

    Kõgõ huugsamb näütlejä om eräelon puutüümiis Looritsa Aare (46), kiä mäng kõrraga nii oppaja Lauri ku kellämiis Liblet (Lible tulõ vällä õks Lible muudu, a Laur om inämb nigu Köstri vurhvi).

    Külätiatrin mängmisega omma rahul ka trupi kõgõ noorõmba – «rullnoka» Soe Rauno (17) ja Tuvikese Ain (18), kiä opva parhilla Pärnun. Näide sõbra olli peris kadõda, ku Krabi külätiatrit Reporteri-saatõn näüdäti – Ain ja Rauno olli kõrrapäält kuulsa mehe.

    «Nimä omma ainukõsõ, kes kõnõlõsõ tükün eesti kiilt:rullnoka-juttu es anna võru kiilde häste panda,» seletäs Krabi külätiatri vidäjä Mürgü Marje (32), kiä om säädnü lava pääle pia kõik tükü. «Kats aastat tagasi teimi «Umbõ vigatsit pruutõ», sääl oll’ kah paar ulli tegeläst, kelle jutt oll’ võru kiilde pandmisõs pall’o ull: homo ja tuu stilist, kes tull’ vigatsit pruutõ kobedambas tegemä.»

    Viil mängvä Krabi külätiatrin Piho Jaak, Järve Einar, Ojaveere Urmas, Rumpe Arvu, Hainasõ Jevgenia ja Kuusõ Lea. Helü- ja tehnigamiis om Hinni Piitre ja trupi ainukõnõ tugõja Merisalu Hannes, kiä külätiatrilõ hää meelega umma peräkärro lainas ja tuu iist määnestki rahha ei küsü.

    Tiatri tull’ kokko aastal 2000. «Tuu aasta mängsemi Paganamaa legende, eesti keeli, kirutõt Maripuu Aime raamadu perrä. Pääle tuud oll’ mitu aastat vahet. 2004. aastal tull’ tuu Euroliidu värk ja mi mõtli, et nüüt om paras aig tuu man nall’a tetä. Nii sündü edimäne jant «Kuidas Kaval-Ants ja Vanapagan Euroliitu läksid». Sääl Vanapakan kõnõl’ võru keeli,» seletäs Mürgü Marje.

    2005. aastal tetti muusikalist tükkü «Viimse reliikvia» perrä, pääle naati säält, kos film är lõppi.

    Edimäne võrukiilne tükk oll’gi sis katõ aasta tagonõ «Umbõ vigatse pruudi», 2007 tetti «Kuiss Kalev kodu tull’» Kalevipoja eeposõ perrä.

    Nall’a rahvasuust

    Päält timahavadsõ tükü «17 keväjäst hetke ja suvi» om külätiatril viil üts väikene etendüs «Kiiksu kohvik», kokko kirotõt rahvasuust kuultuisi juttõ perrä.

    «Kõik as’a, mis sääl sünnüse, omma peris elun kah juhtunu, kas mõnõ tutvaga vai mu hindä vanaesäga,» seletäs Mürgü Marje. «Tükkü mängimi viil pikembät aigu – rahvalõ lätt häste pääle.»

    Mürgü Marjel om ka tuu plaan olõman, määnest vahtsõt tükkü suvõl Paganamaal nätä saa: «Et «Umbõ vigatse pruudi» läts’ rahvalõ häste pääle, sis teemi toolõ järe: tegevüs om 20 aastat ildampa ja pruudi omma 20 kõrda jällembä!»

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!