Nummõr' 167
Märdikuu 4. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kopra uputi tii är
  • Uudissõ
     
  • Võrokõnõ Lattiku Jaan matõti Villändihe
  •  
  • Kotussõnimepäiv Võrol
  •  
  • Võrokeelitside koorilaulõ võistlus
  •  
  • Lindora laat – hulga rahvast ja hää ilmakõnõ
  •  
  • Võro keele nätäl 3.– 8. märdikuul
  • Elo
     
  • Nõglaravitohtri imeht ei tii
  •  
  • Koolilatsõ: väiku kuul om kõgõ parõmb koolivägivalla ärhoitja!
  • Märgotus
     
  • Palo Timo: vaimu piät triinma, muido lindas katus päält!
  •  
  • Valtoni Arvo: Opimi ütstõsõlt!
  • Kirä
    Jutuvõistlus!
    Perämine külg
     
     
    Midä ütist om võrokõisil ja Vinnemaa soomõugrilaisil
     
    Opimi ütstõsõlt!
      
     
    Valtoni Arvo, kirämiis, soomõ-ugri as’atundja 
      
    Võrokõisi sais om küländ hää, ku Vinnemaal elävide väikeisi soomõ-ugri rahvidõga kõrvuisi kaia. Nimä piät pall’o inämb võitlõma ellojäämise, uma kultuuri alalõhoitmisõ iist.

    Siin ka mõni mõtlõs, et võro kiil lahk eesti kiilt, a mu meelest om taa ütitsele eesti kultuurilõ hoobis kasulik. Algusõn tundu, et seo om paari-kolmõ inemise jonn, a parhillatsõs om terve rahvas uhkõlõ üten tulnu: omma uma etendüse, võro keelen om ilmunu väega hääd kirändüst. Vabalt ja suurõ lustiga ajati umma asja, tast om soomõugrilaisil kimmähe midägi oppi.

    A võrokõisil ja tõisil soomõugri väikeisil rahvil om ka hulk ütitsit murrit: kõik ei loe uman keelen kirotõdut. Mille:Vinnemaa soomõugrilasõ omma saanu vinnekiilse haridusõ, võrokõsõ eestikiilse haridusõ.

    Noidõ rahvidõ tukõv külg om küläkultuur: maridõ, udmurtõ, mordvalaisi, komidõ külä omma pall’o suurõmba ku Võromaal. Külä om tuu, miä toit, and elojõudu. Nigu meil eesti aol kõnõldi, et luulõ eläs parsil.

    Vinnemaa soomõugrilaisi om lahknu liinastuminõ. Teil siin Võro liin tulõ as’aga kinäste üten, a udmurtõ pääliin Iþevsk om kõgõ olnu Vinnemaa relvatehas, Kalašnikovi automaadi sünnükotus, kon vinläne tävveligult peremiis om. Udmurtõl om sääl hinnäst väega rassõ masma panda.

    Võrokõisil omma keelepiiri-probleemi: kost tuu piir juusk? Mändse suhtõ omma mulgi ja tarto keelega? Seto ja võro keele suhtõ – kas neo omma peris eräle keele?

    Paar-kolmkümmend aastakka tagasi oll’ mordvalaisi inämb ku eestläisi, a näide arv om kipõlt sadanu. Perräjäänüist omma kats kolmandikku ersä ja kolmandik mokša. Mokša eläse kimmä kotussõ pääl, ersadõst kats kolmandikku diasporaan ida puul. Ku vinne usk presse pääle, sis mokša võti tuu küländ kipõlt vasta, a ersa olli kangõmba ja pagõsi är hummogu poolõ. Sääl nä eläse lajan ja nii om umma kultuuri rassõ hoita. A ersa pidävä umma kiilt kimmält eräle keeles. Sama om mägi- ja niidümaridõga. Ütstõsõst nä arvo saava, a tiiä-i, kas niidümari nakkasõ kunagi mäemari keelen lugõma, kuigi sinnä om hääd eesti kirändüst ümbre pant.

    Mu kõgõ edimäne trehvämine oll’ Tsiberin Novosibirski oblastin. Tšanõ rajoonin om Orava külä, sääl elli Oravilt vällä rännänü võrokõsõ. 1960. aastil laulõti sääl 19. aastagasaa laulumänge-laulõ. Väiku tütrigu kõnõli umavaihõl vinne keeli, a ku tüllü lätsi, sis tull’ külh võro keelen: «sa kurradi heng!» Ku umal aol raamadukogodõn esinemän käve, oll’ mul autojuht Ojaperv. Et elli Tsiberin kah Ojapervi man, küsse, kas nä omma sugulasõ. Olliki, ja autojuht oll’ eski sääl käünü. Ilm om väiku.

    Olõ tuud huviga kaenu, kuis vaihõl teküs nali õnnõ keelen, näütüses Ruitlasõ nal’a. Ka Lattiku Jaanil, kelle juttõst ma luku piä: esä, ku sa mõtsa läät, tuu mullõ üts luuk! Mi olõ Pätsu Mattiga langu – timä tütär ja mu poig omma abielon. Lattik oll’ mu minijä vana-vanaesä sis.

    Valtoni Arvo kõnõl’ soomõ-ugri rahvidõ kirändüse osast keele alalõjäämisõ ja arõnõmisõ man konvõrõntsil «Kirändüs/kiil veidembüsen», midä peeti 30.10–1.11 Võrol Kandlõ kultuurimajan
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!