Nummõr' 167
Märdikuu 4. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Kopra uputi tii är
  • Uudissõ
     
  • Võrokõnõ Lattiku Jaan matõti Villändihe
  •  
  • Kotussõnimepäiv Võrol
  •  
  • Võrokeelitside koorilaulõ võistlus
  •  
  • Lindora laat – hulga rahvast ja hää ilmakõnõ
  •  
  • Võro keele nätäl 3.– 8. märdikuul
  • Elo
     
  • Nõglaravitohtri imeht ei tii
  •  
  • Koolilatsõ: väiku kuul om kõgõ parõmb koolivägivalla ärhoitja!
  • Märgotus
     
  • Palo Timo: vaimu piät triinma, muido lindas katus päält!
  •  
  • Valtoni Arvo: Opimi ütstõsõlt!
  • Kirä
    Jutuvõistlus!
    Perämine külg
     
     
    Koolilatsõ: väiku kuul om kõgõ parõmb koolivägivalla ärhoitja!
     
    Peedosaarõ Kaisa
     
     
    Kuis om vanal Võromaal lugu koolivägivallaga, minkast nii hulga kõnõldas? Midä väikumb kuul, tuu veidemb vägivalda, arvasõ koolilatsõ, kink käest sai tuu kotsilõ küsütüs – kullõlgõ, kuulõ kinnipandja! Nii Põlva ku Võro politsei mano om timahava joudnu umbõs samapall’o, kümmekund koolivägivalla juhtumist.

    Kuis om vanal Võromaal lugu koolivägivallaga, minkast nii hulga kõnõldas? Midä väikumb kuul, tuu veidemb vägivalda, arvasõ koolilatsõ, kink käest sai tuu kotsilõ küsütüs – kullõlgõ, kuulõ kinnipandja! Nii Põlva ku Võro politsei mano om timahava joudnu umbõs samapall’o, kümmekund koolivägivalla juhtumist.

    «Mi koolin om rahulik, olõ-i nännü, et kedägi kiusatas,» ütel’ Aia Minni (14) Puiga põhikoolist. «Määnestki vägivalda ei olõ, hoiami kokko – meil jo väikene kuul kah!» kõnõl’ Orhidejevi Jaana Haani-Ruusmäe koolist. «Olõ iks kuulnu, et kae, sääl kiäki lei kedägi,» selet’ Kanepi gümnaasiumi näio Kõivu Hip (18). Esi tä tapõlust nännü ei olõ, a nar’mist külh.

    Liinakoolin iks vägivallast ei päse. Saarniidü Hardi (17) Võro keskliina gümnaasiumist sai koolivägivalda tunda põhikoolin: «Sis suurõmba poisi panni jalgu ette ja mõnigi kõrd lõpõti põrmandu pääl, nõna verine,» mälehtäs tä.

    Mõttusõ Aksel (17) Räpinä ütisgümnaasiumist olõ-i pessä saanu: «Vast tuuperäst, et sai paar aastat karatega tegeldüs,» arvas tä. «A nännü olõ iks, kuis väiku poisi kaklõsõ ja sis astu iks vahelõ. A suurõmbilõ nii julgõlt vahelõ ei lää. Peräh saat viil esi kah liti kirja.»

    Opilasõ tiidvä ja nägevä koolivägivalda iks inämb ku oppaja. Üts Kanepi kooli oppaja (nimme es taha tä üteldä) kõnõl’, et vägivalda tundu koolin veidü ollõv, a ku tetti opilaisi siän üts küsümine, sis tull’ vällä, et taad iks om. A säänest tõsõ latsõ koti ärkäkmist ja muud kiusamist näge ka timä egä päiv päält.

    Võro nuursuupolitsei vanõmbkonstaabli Ploomi Inga kõnõl’, et põhikoolilatsõ omma põhilidsõ, kiä politseihte koolivägivallast, päämidselt tõukamisõst ja lüümisest, kõnõlõma tulõva. Põlva nuursuupolitsei konstaabli Rinne Riina selet’, et timä om kokko trehvänü inämb nar’misõ, kiusamisõ ja halvastõ ütlemisega. «Kimmähe om ka füüsilist vägivalda, a kooli ei taha tuust kõnõlda. Proovitas iks umavaihõl toimõ tulla.»

    Midä tege politsei kiusajaga? «Ku kiusaja om alla 14, sis saadõtas alliäliidsi komisjonni. Ku üle 14, sis lätt joba kriminaalmenetlüses,» selet’ Ploomi Inga. «Edesi või asi joba kohtuni minnä. Menetlüs alostõdas juhul, ku om kihälidselt vika tett (pesmine, jalaga toukaminõ jne). A eks naa kõik omma vastamiilt ja jälle as’a. Ku perän tulõ viil vällä, et nii tsillokõsõ as’a peräst minti kallalõ, sis külh ei mõista inämb midägi üldä.»

    Oppajat iks nal’alt ei kiusata

    Puultõist kuud tagasi kiroti lehe tuust, kuis Vahtsõliina kooli oppajat üüse telefonin sõimati ja ähvärdedi. Tuu om siski ütsik juhus ja üte kurikaala tego. Üts Vahtsõliina keskkoolitütärlats (uma nime lehtepandmist tä es taha) selet’ tuud luku Umalõ Lehele ja ütel’, et ei olõ nõun meediä luud pildiga, nigu olõsi Vahtsõliina opilasõ vägivaldsõ: «Ähvärdüskõnnõ tekk’ üts mi kooli inneskine opilanõ, kes ei olõ seoniaoni karista saanu.» Tuud 9. klassi hädäga lõpõtanut ja sis koolist är lännüt poissi tä hää sõnaga meelen ei piä: «Timäga olõ-i millestki kõnõlda, tä pidi hinnäst kõigiga kehväste üllen ja es taha oppi kah.»

    Muido ollõv Vahtsõliinan koolivägivalda veidü. Tütärlats mälehtäs ütte juhtumist, ku kiäki vika sai: paar aastat tagasi hällü üts 13–14-aastanõ poiss tooliga ja tõnõ haard’ täl pääst kinni. Asi lõppi kaalanisõrdusõga ja pääst haardja sai karista.

    A Parksepä kooli psühholoog Metsla Luule om ka sändse koolivägivallaga kokko puttunu, et terve klass om üte oppaja vasta. «Vat tuu om rassõ juhus, sis piät egä opilasõga eräle kõnõlõma ja tuu võtt aigu,» tiid tä.

    Kas koolilaskjat piät ka Võromaal pelgämä?

    Vahtsõliina kooli tütärlats om kimmäs, et ütski timä kooli opilanõ ei tulõ püstoliga kuuli tõisi maaha laskma. «Meil om väikene kuul, ma tunnõ jo kõiki, meil ei olõ säänest,» arvas tä. «Ja säänest püstolit olõ-i kah kellelgi nii võtta. Mõnõ esäl vast om koton jahipüss, a tuud joht latsõ kätte ei saa.» Samma arvas ka Kõivu Hip: «Väiku pelgämine iks om, a vast säänest asja iks ei juhtu.»

    Tõsõ opilasõ nii kimmä ei olõ. «Ma arva, et naist laskmiisist, pussitamiisist ja hindätapmiisist es tohtnu nii pall’o kõnõlda. Mõni ull võtt oppust ja tege perrä, et näet, lahe, päsessi telekahe,» löüd Aia Sirli (14) Vilustõ koolist. «Hirmus seo asi iks om, a säändse as’a tulõsi mu meelest salahusõn hoita.»

    Tuudsamma arvas ka Lahe Anti (17) Parksepä keskkoolist. «Kõgõ hullõmb om tuu, et püssä saa maru lihtsäle kätte,» murõhtas tä.

    «Arva, et neo hädä tulõva tuust, et haridussüsteem logisõs veidükene,» löüd Saarniidü Hardi. «Tulõ koolist kodo ja magama saa viil kell 12 üüse ja poolõ as’a omma iks tegemäldä. Nii tulõ stress ja säält naa võimaligu hindähetõmbuja tulõva. A sändse laskmisõ iist olõ-i mi kiäki kaitstu. Parõmb ette är hoita taad asja ku peräst kahitsa, mis halvastõ teimi.»

    Et mi kooli ja inemise ei olõ tegeligult sändse Soomõ muudu koolilaskmisõ iist kaitstu, löüd ka Võro nuursuupolitsei vanõmbkonstaabli Ploomi Inga. «Väiku asi, midä egäüts tuu vasta tetä saa: huul’gõ ütstõsõst,» soovitas tä. A Põlva nuursuupolitsei konstaabli Rinne Liina ei usu, et mõnõn Põlva koolin võissi laskmisõs minnä.

    Direktrile politsei õigusõ?

    Miä avitanu koolivägivalda veidembäs võtta ja väikeisi kur’ategejit ohjõn hoita? Haridusministri Lukasõ mõttõl, et koolidirektril võisi olla politsei õigusõ halvu latsi karista, om Võromaal nii tugõjit ku vastatsit.

    «Seo annasi direktrile inämb võimaluisi midägi ette võtta,» arvas Kanepi kooli opilanõ Kõivu Hip. «A peris politsei õiguisi ma hääs ei kitä. Sis lääsi asi vast pall’o hullus.»

    Räpinä ütisgümnaasiumi opilanõ Mõttusõ Aksel arvas, et direktrile politsei õiguisi andminõ om hää: «Tuu parandas kõrda ja kooliello laembalt kah.»

    A Vahtsõliina kooli tütärlats om vasta: «Direktri om meil niigi autoriteet, tuu ei tulõ päähägi, et kiäki tälle vasta haugussi,» kõnõl’ tä. «Ja tegemist om täl niigi hulga, et viil sändse as’aga jannada. Las politsei tüü jääs iks politseile.»

    Niisama ei kitä Vahtsõliina kooli tütärlats hääs tuud, et erikuulõ pätte arvu mitu kõrda väikumbas võetas ja harilik kuul piät näidega toimõ tulõma. «Mi koolin tetäs niigi kõik, mis saa tetä, et latsi iks vähämbält 9. klassi lõpuni vällä vitä,» kõnõl’ tä. «Ma näe kõrvalt ka Vahtsõliina erikooli latsi, näid ei saa hariligõ opilaisiga jo kokko laskõ – näil ei olõ jo määnestki arvosaamist, midä võit üteldä ja midä mitte, õiõndasõ kõigiga. Mi koolin om iks kõrd majan.»

    Mõttusõ Aksel om samma miilt ja arvas, et erikooli-latsõ muutva tervet klassi ja näid om väega rassõ harilikun koolin käümä opada. Opmisõst tulõ-i sis ka tõisil latsil midägi vällä.

    Ka Kõivu Hip arvas, et vägivaldsõ noorõ piäsi iks eräle koolin olõma.

    Kanepi kooli oppaja ütles kah, et ku parhillaki lätt mõnõn tunnin inämb aigu kõrrahoitmisõ ku oppamisõ pääle, sis ei kujoda ettegi, miä sõs viil saa, ku mõni erikoolist tagasi tulnu lats sinnä saadõtasi.

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!