Nummõr' 61
Viinakuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Haanin edimäne keelering'
  •  
  • Tüü-oppus maanuurilõ
  •  
  • Põlvah peetäs ettevõtjidõ messi
  •  
  • Kivisiin' poigõga!
  • Elo
     
  • Egälütel uma sõiraretsept'
  •  
  • Põh'amaiõ väikside kiili üttehoitmisõst om kassu
  • Märgotus
     
  • Võromaa om kõgõpäält õks võrokõisi uma
  •  
  • Tuiksoo Ester: sidet maaga tohe-i är häötä!
  • Kirä
    Kagahii
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
     
    Haanin edimäne keelering'
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Et oppi võro kiilt ja luudusõ-tarkuisi, nakkasõ Haanimaa latsõ üten vanõmbidõga egä kuu kuun käümä Võromaa edimädseh keeleringih.
       
     «Taa peris õigõ keelepesä ei olõ, a mi esi kutsumi taad keelepesäs. Tuuperäst teimi, et eesti kiil' press' pääle, nakkas murõ võro keele peräst,» ütles üts' keeleringi iistvidäjist, Haanimaa talomiis' ja kolmõ latsõ esä Vodi Alvar. «Latsiga kõnõldas taad küländ veidü.»

    Sisu poolõst om keelering' inne-kuuli-rühmäkene nailõ Haanimaa latsilõ, kiä aasta peräst kuuli läävä. Latsilõ proovitas kõkkõ seletä võro keelen, maa- ja luudusõ-lähkült.

    «Poimusõ kiil', kultuur' ja mi Haanimaa,»
    Haani mehe Vodi Alvari vanõmba latsõ Ilmar (6) ja Mirjam (5) kõnõlõsõ väega ilosahe võro kiilt. seletäs Alvar. «Tahassi, et latsil tulõssi julgus võro kiilt kõnõlda ja tuud, et ku peris vanas jäät, saassi iks võrokeelidseh keskkunnah ellä!»
       
    Edimäne kokkosaaminõ oll' minevä kuu Vällämäel, kon Kubija mõtskund lubasi umma tarrõ pruuki. «Mullõ ja latsilõ väega miildü,» kitt Heini Tiina (30) Tsiamäelt, kiä käve sääl üten tütre Kairiga. «Saimi pall'o targõmbas, teedä eläjide võrokeelitsiid nimmi jms.»

    Tiina ütles, et timä vanaimä ja esä kõnõlõsõ koton õnnõ umma kiilt, timäl hindäl lännü taas vaia inämb julgust. «Piä julgusõ kokko võtma!» om Tiina kimmäs, et umma esivanõmbidõ kiilt tulõ iks mõista ja kõnõlda.

    «Muido ku latsõ kokko saava, sis kõnõldas, ku hää kokakoola om ja määne vilm' telekast juusk, siin saimi iks luudust tundma oppi,» om rahul ka Tootsi Airi (25) Puspuri küläst. Timä poig Johann-Kristjan sai pall'o mõtsan juuskõ, eläjist teedä ja tõisi umakandi latsiga tutvas.

    Vodi Alvar ütles, et latsõvanõmbidõ huvi as'a vasta oll' hääs üllätüses. Edimädsel kuunolõmisõl saiva võro keelen oppust 12 last. «Et viiendik Haanimaast om Rõugu valla all, sis võiva ka säältpuult inemise tulla,» kuts tä huviliidsi mano.

    Vahtsõnõ kokkosaaminõ tulõ täämbä, noorõ kuu luumisõ aigu Hartsmäe talon, kon peremiis' Hollo Agu lubasi näüdätä leevätegemist ja muud taloello.

    Vodi Alvar lupa keeleringi niikavva vitä, ku as'a vasta huvvi om. Ettevõtmist tugõ ka Haani-Ruusmäe põhikuul'.
    Alvar luut, et Haanimaa «keelepesä» jää-i ainomadsõs ja latsiaia-iän latsilõ naatas umma kiilt ja kultuuri oppama ka muial Võromaal. Ku tuus api vai nõvvu vaia, saa tuud Võro Instituudist.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Side maaga om vägi
     
    Miä köüt kattõ inemist, kinkast seo leht' kirotas, Tuiksoo Estrit ja Vodi Alvarit? Päält tuu, et mõlõmba tegotsõsõ põllumajandusõn ja omma võrokõsõ?

    Ega näil pall'ond kokkuputtumiisi ei olõki. Vodi talo Haanin om kotus, kon ellä ja är ellä, konkurendsin püsümise pääle tan ei märgitä. Nii om Haanin kõgõ eletü ja õnnõlik oltu.

    Tuiksoo Estri talo Räpinä kihlkunnan om kotus, kohe kodo tulla ja tuu aig õnnõlik olla. Puhada vällä perädüst pääliina-väsümüsest.

    Side uma Võromaa nukaga om tuu, miä ühendäs naid kattõ inemist ja viil pall'osit tõisi võrokõisi. Taa om vägi, midä piät hoitma. Ja nigu ütles siinsaman lehen Elleri Kalle, piä-i Võromaa olõma mitte Tal'na liin-riigi koloniaalvaldus, a iks võrokõisi maa.

    Et nii olõssi, piässi meil, võrokõisil, olõma alalõ juurõ, side ummi esivanõmbidõga ja tiidmine, mille tohes ütte vai tõist asja tetä vai ei.

    Ega tuud häste ette ei tiiä, kuis mõnõst latsõst kasus vastutustundõga inemine ja tõsõst pujään'. Uma osa om vanõmbil, uma osa koolil, ja ega vanarahva jutt vere osastki õhust võet ei olõ. Pääle tuu om uma osa ka kõgõl ümbrüsel, kon lats' kasus ja ilma nägemä opis. Är tsurki võiva mitmõ as'a, a vahel lätt iks õnnõs kah.

    Uma Leht luut, et nail latsil, kiä nakkasõ Haanimaal kuun käümä ja umavahel võro keelen kõnõlõma, om tulõvigun kimmäle väke ummi esivanõmbit, kodokotust, kiilt ja kultuuri alalõ hoita ni edesi arõnda.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Mul om tan muro pääl, jah, delikatessi säänest ja määnest!

    Poliitik Padari Ivari kitt ummi partsõ, kiä elässe «Stenbocki majan» (Kroonika)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!