| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Väikuidõ kiili kaitsmisõst mi man ja muial | | | | Elleri Kalle, Eesti piirkundliisi ja veidembüisikiili ütisüse asõ-edemiis | | | | Eestihn kaits väikuid kiili joba mitu aastakka Eesti piirkundliisi ja veidembüisikiili ütisüs. Mi ütisüsehn om ütesä kiilt (õnnõ neo, kiä omma mi maal vanõmba ku sada aastakka): s’aksa, roodsi, vinne, juudi (jiddish), tsigandi (mustlaisi), soomõ, tatari, võro ni seto kiil. | | | Ütisüs käü sõs EBLUL-i (European Bureau of Lesser Used Languages) hulka, ütehn tõisi Õuruupa maiõ samatsidõ ütisüisiga.
Eesti oll’ tõnõ maa peräst Poolat inneskidsehn nü. sotsialismileerihn, kohn sääne ütisüs är tetti.
Edimält meid võeta õs liikmõs, vinne riigi lobby tüüt’ kõvva vasta. Aastaga peräst sai EBLUL vahtsõ presidendi, Iiri naistõrahva Neasa ni Chinnede, keä om ka parhilla ja sõs pässimi liikmõs.
EBLUL om egäl puul õnnõ põlitsidõ kiili iist vällähn, sinnä käü ei S’aksamaa türkläse, Prantsusmaa araabiakeelidse vai Britannia India verd inemise.
Sõs om meelega mõista, et mi ütisüste käü õnnõ vinne vanausoliisi selts, selle et nimä omma põlidsõ, egäsugumadsõ soveti-aol mi maalõ tulnuisi seldsi olõ õi põlidsõ.
Suur jago s’aksa seldsist omma niidaüldä volgas’akslasõ, seldsi juht om külh vere ni sünnü poolõst baltis’aks. Ruutslaisist omma ütisüsehn ranniruutslasõ.
Õuruupa maa saa panda jorro ütstõsõ kõrva tuudperi, kas sääl omma as’a veidembüisi jaos parõmba vai halvõmba.
Üte otsa pääl olõs sõs Holland ni õkva timä kõrval Ütidse Kuningriigi vai Britannia.
Eesti jääs tsipa kehvembä poolõ sisse, ku taa joro jaada poolõs. Sõs kongi tulõ tühi kotus ja sõs om Prantsusmaa ja sõs olõs pikk tühi maa ni perämine tõsõhn otsahn om Kreeka.
Poolamaal Gdunskihn näimi Kreeka kodanikku makõdoonlast, kiä oll’ vahjepääl vangihn istnu uma keele as’a aamisõ iist.
Kiäki õigõlõ tiiä ai, ku pall’o om Kreekahn veidembüisi kiili ja näide kõnõlõjit. Uskmalda asi, ku viil mõtõlda, et piäs olõma Õuruupa kultuuri sünnükotus vai midägi säänest.
Hollandihn vai õigõmb olõs üldä Madalil mail om kõgõ tähtsämb veidembüs friisi. Näidel om kah uma provints, Vriesland. Seo om pikkä aigu olnu sammu piirega, mitte niida nigu Võromaad om kõgõ tüküviisi lõigut.
Sääl Vrieslandihn sõs om friisi keelel sama õigusõ ku hollandi keelel ja õga ammõtnik piät mõistma friisi keelehn ass’u aia ku inemine taht tuuhn keelehn taad tetä.
Omgi sõs niida, et suurõmb jago koolilatsi mõist kõnõlda friisi kiilt ja egä nelläs mõist kirota. Asi paranõs kõik aig.
Sammamuudu om viimädse paarikümne aastaga as’a kõvva parõmbas lännü
Kõmrimaal vai tõsõ nimega Wales.
Ku sääl õkva pääle sõa mõist’ kõmri kiilt õga nelläs, sõs põra om koolilatsi seähn joba õga tõnõ keelemõistja.
Kõmrimaa esi om kah tsipa nigu riigi muudu, riigipää vai Kõmrimaa valdjas om aastasatu olnu pall’alt Inglüse avvujäre perijä avvunimi. Prince of Wales.
Parhilla om seo miis Charles ja timä om võtnu vaivas ni är opnu kõmri keele ja ku Kõmrimaa parlament üle hulga ao jälki valiti ja edimäne istang alost’, sõs Charles pidi kõmri keelehn kõnnõ.
Om nätä, et taa miis avvustas maad ja rahvast ja olõ õi riigipää õnnõ nime poolõst. No külh sõs rahvas avvustas tedä kah.
Nüüt viil paar sõnna tuust, et miä naa piirkundlidsõ (regional) keele omma.
Päämädselt om tegemist säändside kiiliga, kohn kiil om olõmahn, a rahvas rehkendäs hindä tõsõ rahva osas.
Niida omma põh’apoolinõ S’aksamaa, sääl eläjä inemise omma hindä teedä õks s’akslasõ, a kõnõlõsõ tõist kiilt, alambs’aksa vai matals’aksa kiilt.
Võrokõisiga oma õkva sama jutt: pia kõik arvasõ hindä iistläses, a samal aol võrokõsõs kah. Poola riik om tunnistanu kass’õõbi keele niidasamma piirkundlisõs.
Ku õnnõ koolihn om kiil ni raamatit trükütäs ja ku viil raadio ni televisiuun kah keelehn olõmahn omma, sõs või taa piirkundlidsõ keele nimega leppü külh.
| | |
|
|
|
