Nummõr' 165
Viinakuu 7. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Tands lambaliha ümbre
  • Uudissõ
     
  • Vana Võromaa varamu uut tävvendüst
  •  
  • Mark – avvustõt pere
  •  
  • Pühäpaiku näütüs Võrol
  • Elo
     
  • Kanada – suur ja sõbralik maa
  •  
  • Käüt hütsi pääl – perän tujo hää ja uni parõmb!
  •  
  • Tulõ suur sügüsene jutuvõistlus!
  • Märgotus
     
  • Puult ja vasta – kas pensionäril piät pangakaart olõma?
  •  
  • Lehiste Riho: olõ rõõmsa, ku lats om tugõvamb ku ma esi!
  • Esimuudu
    Perämine külg
     
     
     
    Lehiste Riho: olõ rõõmsa, ku lats om tugõvamb ku ma esi!
      
     
    Lehiste Riho om ka abipolitsei olnu. 
      
    Džuudotriinjä ja spordioppaja Lehiste Riho (45) om avitanu Eesti džuudomeistris saia nii ummil latsil ku tõisil Võromaa latsil.

    Arvada om, et teno timäle om mi kandin pätte veidemb:päält kattõ tunni kõvva trenni jovva-i päti-mõttõ päähä tullaki. Minevä neläpäävä, õkvalt inne oppajidõ päivä, oll’ õkvalt paslik aig seo kuraasika haani- mehega juttu aia.

    Kost saiti džuudo-nakkusõ?

    Algusõ sai seo asi nii, et vei poissi trenni. Sis sai spordi tegemise aigu esi vika ja päält tuud naas’ mul ikäv. Sis kai ja mõtli, et peris huvitav ala ja naksi esi ka tegemä. Tuu oll’ sis aasta 1995, ku seo kõik algusõ sai. Ku ma väiku poiss olli, sis ma ülepää es tiiäki, miä seo džuudo om.

    Midä sis tunnõti, ku trennilats vai uma lats tege midägi suurt ja tähelepandmisõ väärilist?

    Uma latsõ tulõmusõ umma iks kõgõ kallimba. Uma latsõ umma iks uma latsõ. A ku esiki trennilats um tubli, sis iks piät pässä ja võidu puhul um iks hää miil.
    Ku uma poiss tull’ edimäst kõrda Eesti meistris, sis iks tull’ vesi ka silmänukka. Klubih umma ka avvo seeh nuu latsõ, kes omma Eesti meistri. Taad asja and iks perrä tetä.

    Midä arvati nuist Soomõ koolilaskmiisist?

    Ku ausalõ üldä, sis ma saa-i noist inemiisist arvo, kiä nii tegevä. Olõ kõikaig mõtõlnu, et kas neo inemise umma pelgäjä vai umma nä julgõ? Eks seo asi jääs pikäs aos vaivama. Ja midä tä seo as’aga saia taht’? Tä jo ei näe, mis edesi saa: hariligult nä päält laskmist tapva hinnäst kah är.

    Olõ iks umilõ trennilatsilõ ütelnü, et ku midägi tiiti, sis tekke kõrraligult. Ja päält katõtunnist trennih müdistämist umma nä nii läbi, et näil tekü-i säändsit mõttitki. Ma arva, et nä ei jõvvaki minkagi muuga tegeldä.

    Eks naa koolilaskja iks kuigimuudu haigõ inemise umma ja ütiskund tegeles õnnõ tagajärgiga. Ette är hoitmisõga ei tegele kiäki. Tuust olõs nigu rohkõmb tolku, ma arva, ku peräst tah naada arvama, et midä tuu haigõ lats mõtõl’.

    Kas naid džuudovõttit, midä ti latsilõ oppati, või ka välänpuul trennisaali pruuki?

    Kimmäle. Olõ esi kah pruuknu. Tei tah vahepääl turvamistüüd, olli abipolitsei.
    Tihtsäle putut säändside inemiisiga kokko, kinkalõ sõnnost olõ-i küländ. Sis avitas õnnõ joud.

    Um nii olnu bussi pääl, et määnegi pur’oh miis aja tütärlatsõlõ külge ja rüük üle bussi ja mitte kiäki julgu-i midägi ütlemä minnä.

    Sis tulõ lihtsäle ligi minnä ja üteldä, et ku sa vaiki ei jää, sis lasõ ma bussi kinni pitä ja edesi läät jalaga.

    Seo hariligult mõos ja sis jääs miis vaiki. Säändsit näütit om muidogi viil.

    Teil om häste tihtsä elo. Kuis puhkati?

    Ma proomi puhada nii, et tii mitmõsugumaidsi töid. Näütüses ku ma olõ olnu viis tunni arvudi takah, sis olõ-i puhkaminõ tuu, ku ma lää edesi televiisorit kaema.

    Ma lää näütüses hoobis haina tegemä. Vai võta trimmeri vai muroniitjä.

    Kõik küsüse, et kuis ma jõvva. A mu meelest um seo nii hää, kiäki saa-i minno tuu aig sekä. Ma saa ummi mõttit mõtõlda ja mul ei olõ telefonni egä midägi. Õnnõ mu mõttõ ja tüü. Ja niimuudu ma puhka. Kohki Saarõmaal ega vällämaal olõ-i ma puhkamah käünü.

    No um pall’odõl puhkus nädälivaihtusil sääne, et naatas riide juuma ja sis pühäpääväl kaias, kiä kõgõ targõmb um ja tuu sis sõit kodo. Mis puhkus tu sääne um? Ja ku ma vahepääl tunnõ, et ei jõvva taad puhkamisõ tüüd kah tetä, sis vaihta rõiva är ja lää trenni. Tuu poolõtõsõ tunni joosul ma suta hinnäst säändsehe saisu viiä, koh mul umma tõsõ mõttõ ja liikmise. Ja ku ma sääl kah ei suta olla, sis ma olõ väega väsünü. Sis ma lää kodo magama.

    Kas trennin niisama kamandati mativeere pääl vai tiiti iks esi kah üten?

    Nal’amiis olõt vai? Muidogi tii esi kah üteh! Näüdä har’otuisi ette ja ku mõnõl olõ-i paarilist, sis olõ timä paarilinõ. Lasõ hinnäst hiitä ja käkistä.

    Sis latsõ nägevä, et kiäki ei kamanda näid, a tege kõik üteh ja kae et rohkõmbki viil. Seo and nigu trennile hasardi sisse, et kõik nakkasõ pingutama ja rohkõmb tegemä.

    Näütüses tütrigu tegevä trenni lõpuh kässikõvõrdamist. Kiäki ei olõ sundnu näid tuud tegemä. Nä esi tahtva. Ja ma suta tuust ka üle olla, ku latsõ umma tugõvamba ku ma. Sis umma nä esieränis rõõmsa.

    Ma olõ ka ütelnü, et sis ti olõ-i halva maadlõja, ku ti olõti nõrgõmba ku ma. Sis ma olõ lihtsäle halv triinjä.

    A ku latsõ umma tugõvamba ku ma, sis ma olõ hääd tüüd tennü ja näile iks midägi opanu.

    Kas võistluisil midägi huvitavat ka om juhtunu?

    Iks um. Ütskõrd ku olli tütrega Varssavih võistlõmah, sis mati viirde timäst pilti tegemä es taheta laskõ.

    A jo ma esi näi nii pildistäjä muudu vällä. Võti kaalakaardi ja tsillokõsõ pildimassina ja lätsi õks pilte tegemä. Sääl oll’ uhkidõ pildimassinidõga pildistäjit kah. A ku mi sis määndsegi ao peräst ütstõõsõ pilte naksimi kaema, tull’ vällä, et näil olõ õs mitte üttegi hääd pilti. Ma jo tiidse, kuna mis või tulla, ja tiidse, kuna nupu pääle vaota. A nä võhigu es saa vist lõpuni üttegi hääd pilti ja jäivä mu pilte võhlama.

    Küsse Peedosaarõ Kaisa

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!