Nummõr' 165
Viinakuu 7. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Tands lambaliha ümbre
  • Uudissõ
     
  • Vana Võromaa varamu uut tävvendüst
  •  
  • Mark – avvustõt pere
  •  
  • Pühäpaiku näütüs Võrol
  • Elo
     
  • Kanada – suur ja sõbralik maa
  •  
  • Käüt hütsi pääl – perän tujo hää ja uni parõmb!
  •  
  • Tulõ suur sügüsene jutuvõistlus!
  • Märgotus
     
  • Puult ja vasta – kas pensionäril piät pangakaart olõma?
  •  
  • Lehiste Riho: olõ rõõmsa, ku lats om tugõvamb ku ma esi!
  • Esimuudu
    Perämine külg
     
     
     
    Puult ja vasta – kas pensionäril piät pangakaart olõma?
     
    Taha-i pangakaarti!
     
      
     
    Kalgi Leili,
    Võro pensionär
     
      
    Nuu, kellele pension kodo tuvvas, omma pangakaardilõ nii vasta. Ma käü esi umalõ pensionilõ perrä. Ku lubatas, sis ma käü niikavva perrä, ku ma jõvva.

    Mi, pensionääri, olõmi tuud väega arotanu. Saami kokko, ma käü Memme-Taadi rühmän tandsman ja mitmõn koorin laulman kah. Tõtõst, vana inemise ei taha toda. Nä ei olõ harinu. Mul ei olõ ka pangakaarti ja ma mõtlõ, et ma ei mõistaki tuuga ümbre kävvü. Ma tuu uma pensioni vällä pensionipääväl ja jaoda är: loe üürilehe, eelektrilehe, kõigi arvõlehti jaos är. Sis tulõ lukõ arstirohtõ jaos – noidõ pääle lätt kuun üle tuhandõ krooni. Üür lätt kah talvõl üle tuhandõ. Sis loe perä är ja tiiä, pall’o ma või naada söögi pääle kulutama ja kas saa mõnõ rõivatükü kah viil osta. Nii mi elämi. No midä mul inämb sinnä panka panda omgi?

    Ma ei olõ sukugi tuu kaardiga sekeldämise puult. Meid aja tuu segähüste. Läät närvi är ja tiit viil esi mõnõ suurõ via. Esi inämb paranda ei saa ja mi kasus ei paranda tuud kiäki inämb. Üteldäs, et esi teit via.

    Tuust om kah viimätsel aol pall’o kõnõldu, et ku annat kaardi võõra inemise kätte, sis võidas sullõ SMS-lain võtta vai pensioniraha är võtta ja toda mi pelgämi kõik. Piät väega mõtlõma ja ettekaeja olõma uma pangakaardiga, ku tä sul om.

    Mi majan om kah vanaaigsit inemisi, kellele tuvvas pension kodo. Nä omma tuu puult, et laskõ nii edesi.

    No toda massu ei taha muidoki kiäki. Ku tuu om 70 krooni ümbre, nigu kõnõldas, sis om tuu suur raha. Õnnõ pensioni kodotuumisõ iist!
    Et Eesti valitsus nii rumalat jämmet vika taht tetä, tuu om iks halvastõ. Hää miil oll’ külh, et pensionni nõstõti, a hinna tüküse iist är minemä.

    4000 kroonist iks vällä ei tulõ. Ku pension nõsõs 8000–9000 krooni pääle, sis saanu tiatrin kah kävvü ja kortõrit remonti.

     
    Pangakaart om pensionärile hää!
     
      
     
    Lauri Siiri, Swedbanki Võro kontori juhataja  
      
    Viimätsel aol om vanõmbidõ inemiisiga kokko saiõn kõnõldu päämädselt tuust, et riik taht 1. veebruarist naada pensionnõ ja peretoetuisi õnnõ panga kaudu vällä masma.

    Saa arvu, et vanainemise omma murrõn: nä omma harinu postkontorin käümä ja päämidselt koton olõja uut tuud väega, et postimiis küllä tulõ.

    Tuuperäst märgimigi kuuntüün riigiammõtnigõga, kuis om vannu jaos kõgõ parõmb pensionni panga kaudu vällä massa. Pangatüütäjä avitasõ pensioniavaldust täütä, ja ku vaia, sis oppasõ, kuis pangakaarti pruuki: rahha vällä võtta, üüri-, telefoni- ja muu arvõ är massa, poodin kaardiga massa jne.

    Ku pensionäär taht umma pensionni mi pangast vällä võtta, ei piä tä tuus pangakontorihe minemä. Sularahaautomaadist saa rahha vällä võtta ütskõik määndsel aol. Sääl saa tuud kah kaia, pall’o rahha pangan alalõ om ja uma arvõ är massa.

    Automaadist raha vällävõtmisõ iist Swedbank määnestki massu ei võta. Ku inemine om vähämbält 60-aastanõ, sis ei võeta tuu iist kah midägi, ku inemine uma arvõ automaadi abiga är mass. Toda sis, ku arvõ mastas samma panka.

    Ku pangaautomaati kodo lähkül olõ-i, sis saa arvit massa ja uma kontojääki küssü ka telefoniga. Võromaad piten sõit kimmäl aol ka pangabuss: sääl saa tetä kõkkõ nigu pangakontorin, eski väikelainu küssü.

    Harilik Swedbanki pangakaart om inämb ku 60aastadsõlõ ilma massulda. Viil om olõman kuutasuga Seeniorkaart, millega saa mitmin apteeken ja puutõn kaupa odavambalt osta ja nii hulga rahha kokko hoita.
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!