Nummõr' 165
Viinakuu 7. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Tands lambaliha ümbre
  • Uudissõ
     
  • Vana Võromaa varamu uut tävvendüst
  •  
  • Mark – avvustõt pere
  •  
  • Pühäpaiku näütüs Võrol
  • Elo
     
  • Kanada – suur ja sõbralik maa
  •  
  • Käüt hütsi pääl – perän tujo hää ja uni parõmb!
  •  
  • Tulõ suur sügüsene jutuvõistlus!
  • Märgotus
     
  • Puult ja vasta – kas pensionäril piät pangakaart olõma?
  •  
  • Lehiste Riho: olõ rõõmsa, ku lats om tugõvamb ku ma esi!
  • Esimuudu
    Perämine külg
     
     
     
    Kanada – suur ja sõbralik maa
     
     
    Fastrõ Mariko
          
     
     
     
    Kauboi-muudu pannkuukõ küdsämine. Huuduu. Dinosaurusõ pääluu. 
          
    Ku lindat ütessä tunni tõsõlõ poolõ maakerrä, sõs jõvvat vällä Kanada provintsi nimega Alberta. Tuu om Eestist 14 kõrda suurõmb ja terve Kanada man tundus Eesti nigu kärbläsemust. A tuugipoolõst omma eestläse Kanada aoluun tähtsät ossa mängnü nii inne ku pääle ilmasõtu.
     
    Linnugi päält nakasõ edimält silmä kruudukujulidsõ maatükü, täpsäle 160 aakrit suurõ (u 67 ha). Üten otsan om talu, tõsõn otsan maa ja tii läävä täpsäle krundi piiri pite – õgva ja igävä. A tiiveere omma huvitava ja esimuudu. Ku Saamimaal jalutasõ tii pääl põh’apõdra, sis Albertan lehmä. Taa om põllumajandusõ ja kauboidõ maa.

    Kauboiellu kaeman

    Bar U-nimelidsen turismitalun saa kaia vanaaolist kauboiellu ja nätä ka täämbädse päävä rantšot.

    Peris-kauboi olõkiga giid peris-kauboi rõivin nakkas kõnõlõma peris-kauboi muudu. Ussaian saa lassot visada, kauboi söögi- ja magamistarrõ ja rõividõ mõsumaia, sepikota ja põllutüümassinit kaia.

    Tõnõ peris-kauboi kõnõlõs hobõsõga ümbrekäümisest ja nuuri hobõsidõ koolitamisõst. Kolmas meisterdäs kõkkõ nahast, neläs küdsä kauboi-muudu pannkuukõ peris tulõ pääl peris panni pääl, esi põlvilõ maan as’ataman. Mõtsan lehmi aiõn kauboidõl pall’und midä süvvä es olõ, a jahhu ja piimä oll’ iks. Niimuudu nä sis teivä tulõ pääl pannkuukõ ja küdsi noid lehmä- vai kahrurasvaga. Meile kah pakuti noid maitsa saksa- vai kitsõtoomõ mar’ust tett moosiga. Taa kõik oll’ nii marudalt hää ja peris, a saksa turisti es julgugi säänest maitsa!

    Täämbädsel pääväl om lehmäpidämistalu nakanu hobõsõtalus, kon arõtõdas ja om arõtõt ilmakuulsiid hobõsiid. Bar U hobõsiid müvväs kalli raha iist inemiisile ja tarvitõdas näütüses vesterne filmmise man.

    Maa omma küländ lakõ ja ku lövvät tii veerest kar’akopli, kon kiäki om egä posti otsa nokamütsü pandnu, ja tuu mütse rida om mitu kilomiitret pikk, sõs saat arru, et suurõl maal piät asju suurõlt ette võtma, ku tahat pildi pääle saia.

    Kanada Pokumaa

    Olõ-i sääl säänest Pokumaad ku meil, a näil om huuduu-maa.

    Huuduus kutsutas kübäräga kujukõist, miä om tegünü savimaast, mink seen om ohukõisi paekivikihte. Ku vihmavesi säänest maad jõõ veeren uht, sõs tegünese savi sisse tuhandõ renni. Jõõoru kaldidõ kundi nägevä vällä nigu tordi: pääl tasadsõ paeplaadi, veidikese musta maad ja haina, külle valgõ ja reds’olisõ. Ku peris väikeses kulunu kunnilõ jääs paekivist küpär pähä, sõs om tä vihma iist varjun ja kasus õnnõ pikembäs, ku maa ümbrelt minemä uhtus. Tuu omgi huuduu ja paiguldõ om näid peris pall’u üte kotta pääl kuun.

    Dinosauruisi elupaik

    Tuu maa seest nakati kaibma kivihüst ja hüdsekaibmisõ käügin löüti joba rohkõmb ku sada aastat tagasi edimädse dinosauruisi luu.

    No om Drumhelleri liinan maailma kõgõ suurõmb dinosauruisi muusõum. Sääl või egäüts (läbi klaasi) kaia ka tüükota, kon kivis lännü luu pehmembä kivi seest vällä puhastõdas. Kivis omma kõik as’a lännü tuuperäst, et saurusõ kuuli vällä joba 65 miljonni aastat tagasi. Muusõumin om näid kõgõsugumaidsi: ekskavaatori- ja kassisuuruidsi, terävide hambidõ, kuvvõ sarvõ ja suuri pääluurõngidõga. Nuu rõnga omma nigu tennissereketi raami ja kiäki ei mõista noidõ otstarvõt är arvada.

    Kanadalaisil püsüs hing parhilla väega häste seen, selle et preerian kasussõ nisu, raps ja ollõkesv, maa seest pumbatas nahvtat ja liinun tetäs egäsugutsiid peenembit vidinit kah.

    Asunigu, kiä 1900. aasta paiku riigi käest maad sai – 67 hektärri kümne dollari iist – sai hindäle ka õigusõ kõgõ maasisedse vara pääle, vällä arvada kivihüdsi, miä tuudaigu riigile kõgõ tähtsämb oll’.

    Ku nüüt nahvtakompanii puurkao tege, saa maavaraõigusõ hindäle pidäjä näide käest protsendi kõgõ kasu päält, miä mulgust vällä tulõ. Mõnõst mulgust tulõ pall’u, mõnõst ei suurt midägi.

    Päämidselt puuritas ja kaivõtas nüüt joba kavvõn põh’a puul tundran. Suuri kaivanduisi veomassinidõga sõitva päämidselt tütärlatsõ – juhtminõ om kerge nupumäng ja tüü miildüs pall’u rohkõmb, ku olla kongi liinan ettekandja. Tuu tüü tegevä är vahtsõmba sisserändäjä – hiinlasõ ja idaeuruuplasõ. A neegriid om näütüses Calgary liinan häste veidü, selle et 40kraadinõ talvinõ külm näile iks ei passi.

    Indiaanlasõ, kink käest taa maa kunagi är võeti, eläse reservaatõn ja omma saanu väikus valurahas kasiinopidämise õigusõ. Nii et ku tahat raha pääle mängi ja avalikun kotussõn sigarit pahvi, sõs tulõ reservaati sõita. Indiaanlaisi egäsuvinõ pauvau om muialt tulnu kanadalaisi jaos nigu Seto kuningriik: sinnä mindäs kaema ja imehtämä, mõnõn mõttõn ka hindä usku kinnütämä: nä omma tenu Kanada õigõlõ poliitikalõ iks olõman ja hoitva umma kultuuri peris häste.

    Kanadalõ lännüist eestläisist omma saanu peris hää kanadalasõ. Ku sõita maal ringi ja kullõlda, kui üts jõõorg oll’ norralaisi asundus, tõõnõ eestläisi, kolmas suumlaisi uma, sõs saat arvu külh, mille tan om tegünü põh’amaiõ muudu tõisi avitamisõ kommõ ja esiki ZILi suurudsõ pikapiga kauboi pidä liinan kõnnitii iin kimmäle kinni, ku näge, et kiäki timäst vähämb taht üle tii minnä.

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!