| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
| | | | Marga Heinrichi mälehtüsekivi. | | | |
Minevä kolmapäävä panti Ihamaru lähküle Ihamaru küllä Otsa talo mano mälehtüse-kivi tast peri riigimehele Marga Heinrichile (1911–2004).
«Marga olli tüükadsõ ja ausa, avvostõdu inemise, näide kotsilõ saa-i üttegi halva sõnna üldä,» kõnõl’ mälehtüse-kivi mano häitsmit tuuma tulnu Ilusa Imbi (77), kellele omma Marga esäimä puult sugulasõ.
Imbi mälehtäs latsõ-iäst, et ku määnegi pido oll’, sis oll’ iks kas Marga rahvas näide puul Kutsari talon vai näide rahvas Marga puul olnu.
«Heini esä tetti kulakus ja nä pidi är pagõma,» selet’ Imbi. «Neläst pojast üts, Albert, jäi siiä. Timä oll’ mu vele ristiesä. Albert läts’ mõtsavelles ja lasti üten tõisiga küünün maaha.»
Vinne aigu Markust külä pääl suurt es kõnõlda: parõmb oll’ uma suumulk kinni hoita.
Heinrich mõtõl’ Rootsin ellen kõgõ, et Eesti saa pia vabas ja tä saa viil kunagi umma kodotallo nätä.
Aastil 1953–58 oll’ tä Eesti Vabariigi eksiilvalitsusõ riigisekretär, 1971–1990 pääministri asõtäütjä ja sõaministri, 1990–1992 pääministri presidendi ülesandin.
Mõtõ kodotalo nägemisest läts’ külh täüde, a A Marga Heinrichi, Alberti, Akseli (eläs Rootsimaal Uppsalan ja om 95 aastakka vana) ja Adolfi (kõgõ vanõmb veli, kuuli Vinnemaal sunnitüülaagrin) esäkodo jäigi võõridõ kätte.
Vähämbält om ilostõ kõrda tettü, om Imbil hää miil. Illos om timä meelest ka riigimehele sünnüaastapääväs pant kivi – samast lähkült tuud maakivijõmakas.
| |
|
|
|