Nummõr' 60
Mihklikuu 28. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Osa viläst jääs põllu pääle
  •  
  • 10 aastakka Estoniast
  •  
  • Luud ussõ iin and kavvõst märku: mine tagasi!
  • Elo
     
  • Teppo pill - latsõpõlvõ unistus
  •  
  • Tervüseviga sekä-i tüütegemist
  • Märgotus
     
  • Peegli Henno: Võrumaal om uma nägu viil olõman!
  •  
  • Kas võro kiil'om valmis?
  • Aholämmi
    Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Elägu koolnu-äri!
     
     
    Ruitlasõ Olavi, mulla-ärimiis'  
     
    Kae, nä tahtva kalmuaia-platsõ tasolidsõs tetä! Ministeeriummõ, umavalitsuisi ja lutõri kerigu ütidses ettepanõkis om, et üts' platsiräpäl' mass 850–1000 kruuni ja tuu raha iist saa inemine 25 aastakka rahumeelen uma platsi pääl kõdunõda. A ku kadonukõnõ puhkas üte kotussõ pääl 1000 aastat ja tuhandõ krooniga saa õnnõ 25 aastat maa seen olla, sõs tulõ täl kokku massa 40 000 kruuni. A kost tä võtt, ku ta är koolnu om? Tulõ vällä, et laip om väega pikä-aolinõ ja kasulik investeering!

    Jama om tuun, et mul olõ-i parhillaki vapa platsirahha ja ma hinda ummi võimaluisi ärkoolnult viil vähembäs... No olkõ – naka elundidoonoris, müü inne ärkuulmist uma massa (ha-haa) maaha, kraabi edimädse 25 aasta jao kokko, a ku tuu müüdä lätt, om inhvlats'uun' ja muu sitt platsihinna nii korgõs ajanu, et mul ei olõ inämp koskilt võtta. Tuu ao pääle om kalmistuplatsõ äri vas't joba kinnisvaravirmadõ käen ja nii matõtaski mu vaesidõ kuntõ pääle määnegi paksu persega rahajõmm'. Jälle!

    Lutõri kerigu plaan' naada kauplõma maa-alodsõ ja inemiisi kuntõga näütäs, et tä om sama madalal tasõmõl nigu Saarõmaa laivakompanii ja Pardsi valitsus. Järgmäne samm om säändene, et läät matussõlõ ja kõgõpäält ostat surnuaiaput'kast lutõri usku maakri käest kolm peotäüt mulda, sada kruuni tükk'... Selle et määnegi surnupääluuga kalmuaiaministri märk' seo vällä ja press' parlamendin läbi... Ja lätt läbi, selle et idiootsuisil om põnnõv kommõ kõik' aig läbi minnä.

    Ja olõs sõs määnestki hääd maad müüdü – kurradi lutõri – möövä säänest värisevät sitta, kon kadonukõnõ ei saaki rahuligult puhada.

    Tõnõ võimalus om kadonukõnõ palama panda, är tuhasta ja sõs tuhk merre valla. Säändse Atoneni-tüüpi matussõ nimi om «Süü sitta, Luther!» Lähät ostat Saarõmaa laivakompanii piledi (hinna omma lähembäl aol jäl nõsõman), sõidat mere pääle ja sõs kaldat urnist uma vanaesä, imä, hampstri (vai üts'kõik', kiä sul sääl om) vette, lasõt paar' soolast pisarat perrä ja mõtlõt, et nüüd om lahkunuga kõrran.

    Egä kõrd, ku mere poolõ kaet, tulõ miilde, ku armas tä sullõ oll', pall'o tä sullõ võlgu jäi, vai ku halvastõ tuu vai tõnõ kõrd su kotsilõ ütel'... Ja kaet tollõ kompanii õlitsit laivu ja sitajunnõ, miä vii pääl üles-ala hulp'va... Võtat mütsü pääst ja ütlet, et puhka rahun, maailma lõpun om kohvik, kon kunagi kohtumi kõik'!
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Riimõtsa provva tsiasulg
     
    Raidaru Vole
     
    Tuukõrd olõ-õs Võro liinan viil eläjide pidämine keelet. Liina veeren oll' iks egän perren tsiga vai kats'ki ja viil ka lehm.

    Lehmä kävevä vabrigu takan kar'amaal söömän. A ku järven jo luga pikembäs kasvi, sõs saa-as kiäki näid hoita Piirisilla kottalt üle kivitii minemäst järve luka süümä. Sääl nä sõs liivadsõ põh'aga viin tsukliva ni maiustiva, nika ku kar'us õdagu hõigas': «Kodo, kodo!»

    Lehmä omma targa eläjä. Tuu kutsmisõ pääle naksi nä üts'tõsõ perrä viist vällä tulõma ja egäüts' uma kodo poolõ rühk'mä. Kõigil näil nahk ja udara puhta nigu olõssi sannast tulnu. Egä lehm tiidse, määndsen uulitsan timä laut om ni sinnä tä ka läts'. Laudah õnnõgi müügse veidü, et pernaanõ tiiässi nüsmä tulla. Kae, niimuudu oll' lehmiga asi.
     
    Tsikoga oll' tõistmuudu. Saa es näid liinan hoovi pääle juuskma laskõ. Iks tull'e sulun hoita.
    Üts'kõrd olli ma Sassi puul ja mi pruuvsõmi huulda kaugushüpet. Kergejõustik oll' õkva muudu minemän. Ütekõrraga tetti jalgväret' vallalõ ja provva Riimõts tull' huuvi. Ake oll' Sassi vanõmb veli ni egä as'a pääle meistri miis'. Provva sõs ütel'gi Akele, et kas tuu ei tiissi tälle aianukka tsiasulu.

    Muidoki oll' Ake nõun. Egä poiss' taht jo ehitä! Lätsimi sõs kõik' värtist vällä, et laudu minnä ostma.
    Ma olli häste vaesõst perest ja ku meil midägi suurõmbat osta tull', sõs iks üteldi: «Kost küll taad rahha võtta.» Ei tiiä ma es'ki, kost mul äkki sääne mõtõ päähä tull', et ma ütli: «Jah, a kost küll taad rahakõist võtta?» Es mõtlõ ma taast ütlemisest midägi halva ollõv.

    Äkki kuuldsõ, ku provva Riimõts kärät': «Kes sino käest rahha küsse? Ja kes sa sääne võõras pois'kõnõ üldse olõt? Kao siist minemä!» Ja inne ku ma as'ast arvugi sai, käve kõva laks mullõ müüdä põskõ. Muidoki juusksõ ma minemä, hindäl süä valut', et ehitüsrõõmust ilma jäie.

    Riimõtsa perrel oll' vaia nakada tsika pidämä, selle et näil oll' suur' pere, kats' poiga ja üts' ull' tütär'. Esä oll' näil liinavalitsusõn hää kotussõ pääl. Tuuperäst oll'gi provva väega uhkõ, mängse klavõrit ja laulsõ poigõga üten.

    Ku ma jälki julksi Sassilõ ni Akele küllä minnä, sõs oll' aianukan joba tsiatsulg valmis ja tsigagi seen.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Olõ-i kavvõlt otsi!
     
    Taa tõtõstõ sündünü lugu om peri 1950. aastist.

    Lõuna-Eesti väikuliinan istsõ kõrdsilavva takan vanamehenäss' ja lugi ümbreolõjilõ nigu raamadust: «No mis naa miilidsä kah omma, üts' pätikari kõik'!»

    Mehe, kiä praaljaga üte lavva takan olli, kai hiitünült ringi ja es lausu sõnnagi.

    «Jah, üte päti ja varga puha!» kinnüt' vanamiis' ummi sõnnu.

    Säändse jutu pääle karas' kõrvaltlavvast nuur' miis' ja käsk' vanalmehel puul' suud kinni pitä, ku säädüsega tüllü taha-i pöördä. «Näütä mullõ miilitsät, kiä olõs pätt' ja varas!» nõudsõ tä.

    «Olõ-i vaia kavvõst otsi, mu hindä poig om miilits,» kitt' vanamiis' süämerahuga ja tel'se vahtsõ topka nõna ala.
     
     
    Oppaja nimehädä
     
    Nuur' oppaja tull' ülikoolist. Edimäne koolitunn' oll' täl viiendän klassin. Nigu oppaja-preili klassiussõ valla tekk', võtt' tedä klassin vasta üts'miilne helü: «Zzzzzzz...» Ja nii peris pikält.

    Oppaja nimi oll' Kiholane.
     
     
    Mõsuviiga katlat kütmän
     
    Vinne-ao lõpupoolõ suurõ pendsupõvva-aigu ost' üts' Tarto liina tehas ruumõ kütmises sõalinnuvällält paar'kümmend liitrit määnestki vedelikku. Tuu valõti katlamaja masuudimahuti sisse. Irvhamba ennusti külh, et katlamaja nõsõs nüüd õkva õhku, a masuut' taha-as sukugi palla.

    Perän tull' vällä, et tegemist oll' linnugi mõsuviiga!
     
    _____________________________
     
    Kavval' tohtri
     
    Ega hädä käü-i kanda ja kivve pite, a õks inemiisi pite. Kuulsal Raadimõisa umanigul Liphartil kaonu söögiiso ar. Kutsuti sis herräle tohtri kodo. Liphart kaibanu tohtrilõ umma hätä.

    Tohtri mõtõlnu ja opanu: «Kihä taht teil rohkõmp liigutamist: jalgsi käümist, puulahkmist vai muid'o kihälist tüüd.» Ruuhhi õs kiroda tohtri midägi.

    Herräle tuu jutt õs miildü. Peräh oll' pahanõ ja ütel', õt taa tohtri õi tunnõ asja. Lask' sis kutsu tõõsõ tohtri.
    Tuu oll' kavalamp, tiidse, kostpuult tuulõ puhkva. Tuu seletänü sõs herräle, õt kihä olõ-õi saanu viil kõiki ainit, midä vaia.

    Herr küsünü, õt kost noid kõiki saa. Tohtri soovitanu telli: «Hiinamaalt võissi telli pinipraati, Indiast hussist maiuspalla ja Prantsusmaalt rohiliidsi kunnõ!»

    Liphart kitnü tõist tohtrit: «Seo tohtri tund asja.» Õs naka herr puid lahkma õga jalgsi käümä, õnõ ratsa sõitma nakas' pall'o. Kihot' nii, et hobõnõ oll' valgõh vatuh.

    Lugusiid Liphartist kõnõl' imä tädipoig, kiä oll' kümnit aastit olnu Raadimõisah kutsar'.

    Sõrmusõ Leeni
     
     
    Juu hinnäst täüs nigu härg'!
     
    Mu 1861. aastal sündünü vanaesä selet' mullõ sändse jutu: Vahtsõliina alõvi lähküh elli üts' väega kidsi miis'. Es timä umast karmanist huupi kopkast vällä anna.

    Üts'kõrd haina-aigu sõit' tuu miis' naasõga Kassi kõrdsist müüdä. Kõrdsi kotsil naanõ hõigas': «Tpruu, piä no kinni. Seo kuumaga ma taha väega juvva. Läämi no kõrtsi ja ostami toobi õlut!»

    Miis' köütsegi hobõsõ lasipuu külge kinni, võtsõ sis naasõl käe alt kinni ja vei kõrdsi hoovi pääle kao viirde ja ütel' tälle: «Noh, juu sis siin hinnäst täüs nigu härg'!»

    Pressi Einar
     
     
    Miä om lehmäl all?
     
    Kats' pois'kõist olli vanaimäle maalõ küllä tulnu ja naksi timäga lehmä mõtsa viimä.

    Üts' pois'kõnõ hõigas': «Kae, lehmäl om all piimäkott'!» Tõnõ parand': «Ei olõ piimäkott', tuu om uder!»

    Maas'ka Miili
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu
     
    Paprõ seen küdset heering
     
    Hää kartolikõrvanõ om paprõ seen küdset heering.

    Võta sisikond vällä ja mähi heering likõ paprõ sisse. Sis panõ verevide hütsi pääle.

    Ku papõr' lätt pruunis, võta heering vällä ja panõ livvakõsõ pääle. Vala üle sulavõiu vai hapnõ koorõga. Pääle panõ tükes lõigudu rohelidse sibula.
     
     
    Pernaasõ nippe
     
    Kalahais kaos köögist, ku tsilguta pliidi pääle veidükene ätikät.

    Ku nakkat kalla praat'ma, lõika kalalõ 2-3 jutti sisse, sis jääs kalalõ uma kuju. Lestakalalõ tii diagonaalin kruudu, sis tõmba-i tä kokku.

    Viineri jääse kiitmisel terves, ku kiitmisviile panda sisse veidü suula.

    Kruusamäe (Panni) Maimu
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Ilma võro keelelda mu meelest võro kultuuri inämb olõ-i.

    Kirämiis' Kaplinski Jaan võro keelest ja kultuurist (VT)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!