Nummõr' 60
Mihklikuu 28. päiv 2004
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Osa viläst jääs põllu pääle
  •  
  • 10 aastakka Estoniast
  •  
  • Luud ussõ iin and kavvõst märku: mine tagasi!
  • Elo
     
  • Teppo pill - latsõpõlvõ unistus
  •  
  • Tervüseviga sekä-i tüütegemist
  • Märgotus
     
  • Peegli Henno: Võrumaal om uma nägu viil olõman!
  •  
  • Kas võro kiil'om valmis?
  • Aholämmi
    Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Kas võro kiil'om valmis?
     
    Ütidse keele löüdmises tulõ arvosaajambas saia
       
     1988. aastagal arotõdi Võrovaimu seldsin, kuis võrokõisi keeleilma ahtambas minemisele vasta saista ja murdõkeele olokõrda kimmämbäs tetä. Umma kiilt es kostu ei koolist, kerikust ega ammõdiasutuisist, tuust olõ-õs märki es'ki mitte Võro lehen. Võimalik tulõvigunägemine – uma kõnnõlda-keeleldä Võromaa – paistu hirmsa nigu hobõsa unõnägo. Tävveligu kiräkeele pääle üleminegi vastakihvtis pidi saama uma paikligu keele, võro kiräkeele luuminõ.
    Viikbergi Jüri, keelemiis', põh'aeestläne Võro murdõl om hulga väega häid puuli, nigu põlisus, umaperä, illos kõla, sõnavara ja sõnnul pall'o eri tähendüisi. Taa kõgõ üle omma võrokõsõ õigusõga uhkõ. Murdõ puhul om peet
    iseloomuligus, et taa om suulinõ kiil' ehk kõnõ, midä keeleuurja üles kirotasõ.

    Ololidsõ tähüsse võro keele luumisõ man omma kimmähe Võro Instituut' ja võro kiräviis' (1995), nigu ka uma lugõmik (1993 ja 1995), aabits (1999) vai ümbreilmasõidu reisikiri (2001), aoleht' (2000. aastast pääle), võro-eesti sõnaraamat (2002) vai eurolaul (2004). Ilokirändüsest vai koolilatsi umaloomingust kõnõlõmalda. Võrokõisist omma saanu lõunaeesti vaimuelo tunnustõdu iistvidäjä ja võro keelest om saanu inneskidse tarto kiräkeele tradits'uunõ jakkaja.

    Parhilla, ku mi takan om võro kiräkeele kümmekund aastat ja mi iin mitu tuhat lehekülge võrokeelist kirävarra, om häste nätä, et kiräkeelel om vaia viil aigu ravihuda ja kassu.

    Ku murdõlõ om umanõ, et kihlkundõ, valdu vai kogoni külli keelepruuk' om tõnõ tõistmuudu (siin puder, sääl pudõr vai pudur, putõr, putr vms), sõs kiräkeelest saa vällävalija ja keele ütelidsembäs tegijä. Üte sõna hiidetäs, tõsõ tüve taandõdas, kolmanda arvadas hääs. Inämbähe võedas kül paraja varuga, sõnaraamatun omma näütüses kabõl, kabyl' ja kapl, nii volask', voldõrus, volgõrus ku vollõrus, omma putel' ja putli. Edespiten sõglutas sis, kas ja määne osa sõnnost ao joosul vällä vaihtus.

    Muusiän, õkva nuu ütenkuun olõva eri murrakidõ sõnakujo passissõ tuusjaos, et inemiisi lepütä. Põhimõtõ, et õigõ kiil' om õnnõ tuu, miä mu keelega kokko käü, passis jah või-olla murdidõ kotsilõ, a mitte inämb kiräkeelen ku ütidsen keelen.

    Kas kiäki kujotasi ette, et Varstust peri Pulga Jaan lugõ Urvastõ mehe Contra luulõritu vai Ilvesse Aapo Räpinä näütemänge ja ütlesi näile, et kulla mehe, võro kiilt ti kül ei mõista!

    Ega ei kujota külh. Ja tõsõs, muidogi nä mõistva! A näide Urvastõ vai Räpinä kandi võro kiil' olõ-i inämb teedäki taasama, miä Harglõn ega säänesama, miä Urvastõn vai Räpinäl 40 vai 80 aastat tagasi.

    Ka võro kiräkiil' om taa kuldnõ kesktii, miä piät tegemä nii, et kõiki nukkõ ja tsoppõ keele kõnõlõja nakkassi üts'tõsõst arvo saama. Võro kiräkiil' piät võtma Verskast ja Vaabinast, Himmastõst ja Mamastõst, selle et paikkundlikku umaperrä jääs alalõ sõs kah, ku kõgõ inämb ummamuudu olõviid keelejuuni tsipakõsõ höölitsedäs, et parõmbahe arvo olõssi saia.

    Kõgõ parõmbahe hoia-i kiilt mitte keelearhiiv', a tuu, ku kiilt tarvita egän võimaligun kotussõn egäl aol ja võimaligult pall'o. Taa om nigu üts' suur' kildamäng, mink kokkosääd'mine mugu käü ja jakkus.

    Kõnnõn, kirän ja trüküsõnan om võro kiilt joba niivõrra olõman, kõgõlõ tettüle vett pääle laskõ olõ-i inämb võimalik. A olõ-i taa ka nii valmis meisterdet, et tedä järvevana vetevalda anda.
     
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Ilma võro keelelda mu meelest võro kultuuri inämb olõ-i.

    Kirämiis' Kaplinski Jaan võro keelest ja kultuurist (VT)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!