Nummõr' 164
Süküskuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Vana-Antsla latsõ saiva mänguplatsi
  • Uudissõ
     
  • Pästjämehe niisama ei mol’oda
  •  
  • Latsiga perri kodo omma kehvän saisun
  •  
  • Mõnistõn tulõ teküs süküs
  •  
  • Kangro-preemiä sai Vananurmõ Ilmar
  •  
  • Esieräline kanapesä.
  • Elo:
     
  • Haanimaa ja haanimehe
  •  
  • Tegüsä haani naasõ
  •  
  • Kassipoig latsõ iist!
  •  
  • Hingõ ja iho poolõst noorõmbas!
  • Märgotus
     
  • Kass’õõbõ man Poolahn
  •  
  • Palmi Peedu: millest muust kõnõlda, ilmast iks!
  •  
  • Nuuri vaihtus Kreekamaal
  • Perämine külg
     
     
    Palmi Peedu: millest muust kõnõlda, ilmast iks!
      
     
    Palmi Peedu ütles, et ilmakaemisõ man saa-i kõiki märke uskõ kah. 
      
    Palmi Peedu (40) Raiste lähkült Kahloja küläst ütles hobi kõrran ilma ette jo 30 aastakka. Suuri ettekuulutamiisi tä kohegi vällä ei riputa, a ku ilmavana käest küssü, et mis ilm tulõman om, ega tä sis kadõ olõ-i.

    Kuna naksiti ilma ette ütlemä?

    Tuu oll’ sis, ku ma olli 10-aastanõ. Koolin oll’ sääne tüü, et pidi uurma ilma ja tabõli tegemä. Tei tuu tabõli sis ilosahe är ja naksi sis tuud koton edesi tegemä. Oppaja Vahtra Ilme ütel’ kah, et tuust as’ast om sis kassu, ku kõik aig tiit.

    Ku hindäl sai 40 täüs, sis sai seo as’aga tegeldüs täpsele 30 aastat. Sääne illos ümärik nummõr.

    Pall’o ti ilmaennustuisist täppi lännü om?

    Ausalõ üteldä, ega ma ammõtlikku prognoosi ei tiiki. Hindä jaos nigu iks rohkõmb. Mõni aig om nii, et nakkat nigu as’alõ pihta saama, a mõnikõrd om olnu nii, et läts’ väega võlssi är.

    Ku võlssi lätt, kas hindäl om kah sis halv tunnõ?

    Iks om. Üts sääne esieränis nall’akas lugu juhtu kolm aastat tagasi, sis ku häste põud suvi oll’. Jaanipäiv oll’ ja vist oll’ kell umbõs kats. Sis saekaadri peremiis küsse mu käest, et kas om täämbädses varikatust kah vaia, ku hütsi pääl lihha kütsä taht. Ma nii nal’aga poolõs viil ütli, et mis tä nall’a tege, sääne põud jo. Ja läts’ mõni tunn edesi ja sis oll’ vihm ja pikne käen. Tuukõrd läts’ jah kuigi väega nihu seo asi.

    Midä ti pere tuust arvas, et sääne ilmaennustaja koton om?

    Imäle seo asi ei passi, a veli om kah seo as’aga veidikene iks kokko puttunu. Ku ma sõaväen olli, sis veli Sairo oll’ tuu, kes mu ilmakaemist tuu aig edesi tekk’. Ku ma sis sõaväest tagasi tulli, sai säält jakada, kohe veli oll’ jõudnu. Vahepääl oll’gi sääne asi, et rahvas es saa arvu, kumb meist tuu õigõ ilmaennustaja om. Mõlõmba uurõmi sis ilma.

    Kas inemise esi saava kah koton ilma ette arvada?

    Ku luudust kaet, sis iks saat. Sügüse kaet, kuis eläjä ja tsirgu hinnäst talvõs valmis säädvä. Tuu perrä või nigu veidükene joba üldä, et määndses ilm lätt. Suvõl omma näütüses kuklasõ hää abimehe. Seo aasta olli terävä kuhiligu ja näet – tuu hääd es tähendä.

    Sis omma viil kuusõ noorõ kasvu. Ku näid kaet ja nä omma longun, sis tulõ vai joba satas vihma. A kuiva ilmaga omma nä piaaigu et vana ossaga paralleelselt. Kõiki naid asju om vaia lihtsäle tähele panda.

    Muidugi om pall’o asju, midä ei saa usku kah. Luudus muut hinnäst kas sis tuuperäst, et tälle om midägi halva sündünü vai selle, et midägi om tulõman. Mehitsidega oll’ sääne juhtuminõ minevä aasta. Vahati hinnäst kõvva kinni, mesinigu mõtli, et väega külm talv tulõ, a näet, es tulõ.

    Kas tutva põllumehe tulõva keväjä inne külbmist nõvvo ka küsümä?

    Minno nii otsustajas tegeläses ei peetä, a küsütäs iks. Skepasti Janis ja Timmi Mart iks küsüse. Millest muust iks kõnõlda, ku kokko saami. Ilmast iks!

    Määne või tulla tulõva-aasta suvi?

    Tuud ei tiiä viil niimuudu ette ütleda. Olõnõs nüüt kõik seo aasta talvõst. Muidogi viis aastat omma olnu väega hää suvõ(õkva peris põvvadsõ), timahava oll’ edimäne vihmanõ suvi naidõ aastidõ siän. No loodami, et vahtsõnõ suvi tulõ lämmi, a lubada midägi ei saa.

    Midä tuu tähendäs, et mõtskitsõ omma joba karja naanu korjuma?

    Tuu om näil uma periood, ku kitsõpoja kõndma nakkassõ. Muidogi veidükese saa tuu perra arvada, mis tulõ, a ei midägi suurt. Näütüses ku om pall’o kitsõpoigõ, tulõ pehmemb talv. Niiet jah, mõtskitsi perrä ei mõista nigu suurt midägi üteldä.

    Määnest ammõtit ti muido opnu olõti?

    Ülikoolist sai mõtsamajandusõ insinöri paprõ. EPA-htõ lätsi ja Põllumajandusülikoolist tulli vällä – kooli nimi muutu vahepääl. A seo asi jäi sinnäpaika – es lövvä ma tüüd.

    Määnest tüüd sis parhilla tiiti?

    Puutüüstüsen olõ, huuaotüüd tii. Muidu olõ palgalisõlt õnnõ imä huuldaja.

    Kas ti, ilmaennustaja, umavahel kokko ka saati?

    Egä aasta omma suvidsõ kokkotulõgi. Ma paar kõrda olõ mõtõlnu, et võissi minnä, a sis tulõ jama, et kuis paiga pääle saia vai imä tervüs olõ-i nii hää. Kimmäle olnu huvitav sääl, a sis tulõva kõik jutuga, et tuud tulõ tetä ja sis tuud kah viil. Nii haarat hindäle väega pall’o kohustuisi. Ma olõ sääne, et tii veidü, a tii tuud veitüt väega suurõ hoolõga. Olõ-i mõtõt suurõ hurraaga pääle naada ja sis varsti käega lüvvä. Tuu asi jah mullõ ei miildü.

    Küsse Peedosaarõ Kaisa
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!