Nummõr' 60
Mihklikuu 28. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Osa viläst jääs põllu pääle
  •  
  • 10 aastakka Estoniast
  •  
  • Luud ussõ iin and kavvõst märku: mine tagasi!
  • Elo
     
  • Teppo pill - latsõpõlvõ unistus
  •  
  • Tervüseviga sekä-i tüütegemist
  • Märgotus
     
  • Peegli Henno: Võrumaal om uma nägu viil olõman!
  •  
  • Kas võro kiil'om valmis?
  • Aholämmi
    Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Peegli Henno: Võrumaal om uma nägu viil olõman!
     
     Karula rahvuspargi vannu taluhuunidõ alalõhoitmisõ projekti päälik, põlinõ Karula miis' Peegli Henno (28) om võtnu süämeas'as umakandi ilusidõ huunidõ pästmise.

    Räpinäl keskkunnakaidsõt ja EPMÜn luudusvaradõ kasutamist-kaidsõt op'nu Henno ehitäs ka hindäle Ähijärve taadõ esivanõmbidõ elupaiga lähküle vanaaolist tallu.
    Peegli Henno tekk' ka hindä talumaja vanna muudu, jämmist kirvõga tahvitsõduist palkõst. Talvõs taht tä perrega sisse kolli. 
    Mille projekt' tetti?

    Asi nakas' pääle mi kaitsõkõrralduskavast. Tuu kava üts' osa om kultuuriperändi ja tradits'ooniliidsi huunidõ alalõhoitminõ. Ajami taad asja 2000. aastast.

    Seoniaoni om SA Keskkonnainvesteeringud projekti «Traditsiooniliste hoonete säilitamine Karula Rahvuspargis» abiga kõrda saanu
    kümmekund hoonõt, mõni peris suur'. Olõmi tennü kuuntüüd Karula Hoiu Ühinguga, Soomaa, Lahemaa ja Alam-Pedja luuduskaitsõaladõga.
     
    Ku pall'u tugõ riik' taluhuunidõ pästmist?
     
    Riik' õkvalt rahha anna-i. Fondõst joba saa. Algul küsti: mis, nakkati küüne remont'ma vai? A küün' om Karula maastikun üts' tähtsämbit asju!
     
    Mille taa asi teile hindäle tähtsä om?
     
    Mu jaos omma vana huunõ väega tähtsä osa Karula maastigust. Inämbüisi omma neo 20. aastasaa algusõn tettü. Kah'us olõ-i naid väega pall'u alalõ. Nimekirän om paar'kümmend hoonõt, inämbüisi palk'huunõ.

    Maakivist omma mõnõ väega suurõ, näütüses 20 meetrit pikä ja üle kümne meetri laja talli. Ku neo kõik' siist häöse, olõ-i tuud Karulat inämb. Sis olõmi nigu Otepää, miä om är «suvilastunu».

    Seo aasta olõmi kõrda tennü kats' riihetarrõ ja üte aida. Katõ maakivihuunõ, Rebäsemõisa kar'amõisa talli ja moonakidõmaja sissesadanu katussõ omma plaanin kah är korista.
     
    Midä huunidõ umanigu taast as'ast arvasõ?
     
    Olõmi umanikkõga kokku lep'nü, et toomi näütüses katusõlastu ja nä löövä esi katussõ är. Sis lätt tuu meile masma 50–60 tuhat, a ku tulõ kõik' tüü tetä, lätt nii saa tuhandõ kanti.

    Umanikkõga omma kultuuriperändi kaitsõ lepingu, mille perrä tohe-i nä mi tettüt viie aasta joosul lahku vai vallalõ võtta ja maaha müvvä. Tuud mi saa-i tetä, et naid huunit kasutõdas samas as'as ku vanastõ. Kiäki kuivata-i villä vannun kuivuisin ja aida omma kas magamiskotussõ vai kolikambri. Riihetarrist kõnõlõmada. A pääasi, et huunõ omma vällästpuult säändse, nigu naa olli.
     
    Kas om õigõ, et rahvuspargin tohe-i plekk'-katussit panda?
     
    Olõ-i. Säädüse perrä tohe-i rahvuspargin huunidõ väliskonstrukts'uunõ muuta ja tuu om meile hoobis murõküsümüs. Ku «kuumal» sotsialismi-aol om tettü lamõkatussõga put'ka, sis saa-i tuud tradits'oonilisõs viilkatussõga tarõs ümbre tetä. Õnnõs om taa säädüs muutmisõl.

    A materjaalõ ja värve suhtõn saami õnnõ sis midägi üldä, ku ehitedäs vahtsõt tarrõ. Ku kiäki pand hindä vanalõ majalõ plekk'-katussõ vai värv' maja roosas, sis saa-i.

    Murõs om tuu, et paikligu inemise omma harinu kõkkõ tegemä ilma paprilda. Valla pidänü ehitämist inämb kontrol'ma.
     
    Ku pall'u saava arru, et vana taloarhitektuur' om väärtüs?
     
    Inemiisi om egäsugutsiid. Mõnõga omma meil suurõ murrõ, es'ki kohtulugu paistus tullõv. Mõni tulõ esi sooviga vanna kõrda tetä, tõnõ jäl pand suidsusannalõ tuhaploki ala. Põhilinõ om jaolõ saia – ku tä om joba palgi vällä lõiganu ja käeperädse kraami asõmalõ top'nu, sis om ilda.

    A viimädsel aol om õnnõs väega muudu lännü tetä huunit kõrralikõst palkõst. Suidsusannu om meil tettü paari viimädse aasta joosul viis'-kuus' tükkü.

    Ja tuust om hää miil', et inemiisile nakkas rahvuspargi ideoloogia peräle joudma.
     
    A kas nuristas kah, et rahvuspark' lupa-i tuud vai taad?
     
    Egäsugunõ piirang om vastamiilt. Elopäävä paneel'majan elänü inemise jaos kõlvanu häste vrees'palgist «makaronimaja» vai es'ki karkass' vai tuhaplokk', millele plast'mass'lavva pääle lüüdü.

    Euruupa om vannust huunist piäaigu tühäs tett ja määntsiidki karkassõ ja ridaelamuid täüs ehitet. Riikel olõ-i inämb hindä näku.

    Võrumaal om uma nägu viil olõman. Vas't tuuperäst, et inemise omma olnu tsipa vaesõmba ja olõ-i joudnu liinakultuurist peri ehitüsmallõga üten minnä. Eriti häste om alalõ püsünü Võromaa piiri-viir': Miss'o ja Haani kandin ja muial allpuul om alalõ vantastiliidsi asju.
     
    Kas noorõ inemise saava kongi vana-aolist taluarhitektuuri oppi?
     
    Kah'us saa-i. Villändi kultuurikoolin tahetas luvva taluarhitektuuri erialla. Eestin om põra tuu ala eksperte veidü. EPMÜ-n keskkunnakaitsõ instituudin midägi opatas.
     
    Kost saa teedüst, kuimuudu vannu huunit kõrda tetä?
     
    Eesti Rahva Muusõummin om väega hääd teedüst eri paiku ehitustavadõ ja nippe kottalõ. As'alik inemine löüd säält kodukandi as'a kätte.

    Mullõ hindäle miildüs väega taa kahruperse-katus, midä siin umal aol oll', a põra olõ-i inämb väega. Tei hindäle säändse katussõga aida.

    Mul om hää miil', et talukotussit iks üles ehitedäs. Eletäs siin, tetäs kavvõdõ puutritüüd vai midägi. Pääasi, et talukompleks' alalõ jäässi.
     
    Küsse Harju Ülle
     
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Ilma võro keelelda mu meelest võro kultuuri inämb olõ-i.

    Kirämiis' Kaplinski Jaan võro keelest ja kultuurist (VT)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!