Nummõr' 163 Süküskuu 9. päiv 2008 TOIMÕNDUS UMA LEHE TEL´MINE ARHIIV PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)     Pääleht   Pokumaal tulõ latsikirändüse päiv Uudissõ   Seo nätäl saa valmis võrokeeline Tähekene   Täüskasunu saava umalõ ammõtilõ tarkuisi mano oppi   Kanepin kõnõldas kavvõst tüütegemisest Elo:   Vana Võromaa Rõugõ kihlkund   Minu Rõugõ kihlkund   Sadramõtsan Väino man   Pedäjä Ago tõmbas kaamõrat nigu magnetiga Märgotus   Misso opilasõ: liinakoolin ei tiiä oppaja su nimmegi!   Küllätüvä miis nakkas tõrva ajama   Sipul põllu pääl, kala järven Perämine külg     Küllätüvä miis nakkas tõrva ajama   Nutovi Mirjam       Küllätüvä miis Raali Ain uma tõrvaaho man.       Setomaal Küllätüvä küläh Rikka Ivani taloh om Raali Ain hindäle kodotallo pistü pandnu Eesti kõgõ suurõmba tõrvaaho. Tõrvaahi sai pistü joba keväjä, a suvi om nii kipõ olnu, et Ain ei olõ jõudnu viil tõrva aia. A ligembäl aol plaan tä kimmähe üte laari är tetä. «Tõrv om sääne asi, midä kulus talomajapidämiseh pia egäle poolõ, seo om jo luuduslik puukaitsmisvahõnd,» selet’ Ain, kiä esi rago ka palkmajjo üles ja lüü lastukatussit. «Tõrv and puulõ ilosa pruunika tooni, samah pall’o taha-i tuud tummõt palki,» kõnõl’ Ain. Tä mõista-i esi kah arvada, õt minkperäst tuu helle palk nii väega mooduh om – tuu lätt lõpus kah jo hallis är. Tõrva nakkas Ain tegemä pedäjäkandõst, miä omma nii 10–20 aastakka maa seeh olnu. Üte kütmisega saa Ain tõrva tetä kõrraga 150 liitrit. A kütmä piät tõrvaahjo üttejärge 15 tunni. Tüü mano tulõ rehkendä viil ka parra suurusõga pedäjäkannu klotsikõisi lõikminõ. Tõrva tegemine om väega lihtsä: «Pedäjäkandõ tulõ kuumuta nii, et hapnik mano es päsnü ja sõs tsilguski säält tõrvas lännü vaik vällä.» Nii om ka tõrvaahi ehitet, et altpuult kütetäs, a päältpuult pandas savikivvest tsilindrite sisse reste pääle pedäjäklotsi. Tõrv juusk torrõ piteh koldõ kõrval olõvihe tünnehe. Aho kõrval om neläkandilinõ raudjurakas, jahutuskast, kohe läävä auru ja tärpentin. «Tärpetiniga saa pedäjätõrva lahjõnda,» om Ainil teedä ka tärpentini otstarvõ. Kuigi tõrva joba aia saa, ei olõ Ainil tõrvaahi peris valmis. Ahi om suurõ havva seeh, toolõ havvalõ tulõ viil katus pääle tetä ja saina ümbre panda. Ainil om jo plaan tegünü, kuis palotamisõl tulõvat lämmind ja hütsi är tarvita. «Ma tahtnu siiä üte vahekorrussõ tetä, nii saa sääl villä vai puud kuivada. Et vanast tarvitõdi tõrvategemisest perrä jäänüt hüst sepikuah, mõtli ka üte väiku sepikua tetä.»     Uma Internetin   Võro-Eesti sõnaraamat!!!       Uma Lehe sõbõr!