Nummõr' 163
Süküskuu 9. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Pokumaal tulõ latsikirändüse päiv
  • Uudissõ
     
  • Seo nätäl saa valmis võrokeeline Tähekene
  •  
  • Täüskasunu saava umalõ ammõtilõ tarkuisi mano oppi
  •  
  • Kanepin kõnõldas kavvõst tüütegemisest
  • Elo:
     Vana Võromaa Rõugõ kihlkund
     
  • Minu Rõugõ kihlkund
  •  
  • Sadramõtsan Väino man
  •  
  • Pedäjä Ago tõmbas kaamõrat nigu magnetiga
  • Märgotus
     
  • Misso opilasõ: liinakoolin ei tiiä oppaja su nimmegi!
  •  
  • Küllätüvä miis nakkas tõrva ajama
  •  
  • Sipul põllu pääl, kala järven
  • Perämine külg
     
     
    Minu Rõugõ kihlkund
      
     
    Allassõ Tiia, aokiränik 
      
    Mu esäpuulsõ vanaimä juurõ ollõv Vana-Laitsna ja Korneti kandin. Imäpuulnõ vanaimä um peri Krabi kandist. Kotussõst, mink kotsilõ Ungru Julius kirot’ raamadu «Minu lapsepõlve Paganamaa». Latsõn sai käütüs noid järviviiri ni padrikit piten maaskil.

    Rõugõ kihlkunna ni kõgõ Võromaa üts vägevämpi jõki um Pärlijõgi. Mille? Saa-i olla juhus, et kolm suurt võro kiränikku omma taa jõõ veerest peri – Adson, Jaik ja Kauksi Ülle. Pärlijõõ kotsilõ ütles Võromaa kodoluuraamat: «Tä alostas pääle Lätimaalt ja juusk mõnõ ao peris piiri piten, sis käänd põh’a poolõ nika ku Mustajõõni». Elli latsõn vanavanõmbidõ man Sännän, Karaski külän. Sännä koolimaja paistu pia kätte. Latsõpõlvõmaa üte tähtsämbä kotussõ olli veski. (Adsoni Arturil om mälehtüisiraamat «Neli veskit».)

    Kuuli, puuti ni raamadukokko käve Kaska veski ussaiast müüdä. Ku Kaska veski tüüt’ (mu aigu külh joba eelektri päält), kuuldu tuu mürrin õkva ku süämepesmine. Ku kivi «tümpsevä», tundu elo kimmäs ni paigan. Vanaesä vei villä veskile 1980. aastil viil Kaskalõ ni Eomõisalõ. Eomõisa veski tõõsõ kõrra pääl oll’ tuudaigu külä üts vähätsit kõnõtraadimassinit. Umbõs 10–15 aastakka tagasi oll’ Kaska veskin üts Võromaa tunnõtumpi lõbukotussit – Sännä baar. Looda, et täämbädses om tuu asutisõ hõng säält häömän.

    Latsõn mullõ Rõugõ es miildü. Kerik ni surnuaia külh, a keskkotus mitte. Sääl oll’ Tarto kudamisvabrigu Areng üts haru. Kõnõldi, et Arengust lätt Ratasjärve pall’o tsolki. Tuu asutis and’ hulgalõ rahvalõ tüüd, a tõõsõlt edend’ alõvivaimu – säänest piinüt liinamuudu elämist. Tuu tükse häötämä kõkkõ paigapäälist umma ni hääd. A parhilla tegünes uma jäl tagasi, selle et Rõugõ ümbre um tihtsäle turismitallõ. Võõrit olõ-i jo mikandin minkagi muuga köütä ku paigapäälidse perändüsega. Mu parhillatsõgi vanõmbidõkodu Rõugõ lähküle vidä minnu uma vaim ni ilmlõpmalda illus luudus.

    A koolitii vei mu pääle Pärlijõõ ka viil üle Mustajõõ Lepistüle. Ma suta-i iks viil unõngi usku, et Lepistü kuul timahavva kinni panti. Nii hallõ um, et võit jõõtävve vett är ikkõ, a latsi tuuga manu ei sünnütä.

    Sännän olõ-i inämb puuti ega sidepunkti. A tuuiist um sääl, uma vanavanõmbidõ kotun Räestü külän tagasi kirä- ni muusigamiis Sommeri Lauri. Seo aastaga algusõn kirot’ tä Sännä mõisa kotsilõ: «Taha tahetas Kultuurimõisat tetä. Remonti tetäs külh, osa inemise omma kohegi ümbre asustõt, vahtsõnõ plekk-katus jo pääl, a korgõ kultuuri ni küläelo ütte lõimminõ om küländ keerolinõ». Teno Sommeri Laurilõ um Sännä jälki laulõn tagasi, ka timahavva ilmunu kogon «K.L. ja N.».

    A minu Rõugõ kihlkunnan om tenu esäpuulsõ vanaesä sugulaisilõ olõman ka Haani. Lahkidõ inemiisiga perädüillos kotus.

    Esi ma parhilla Rõugõ kihlkunnan ei elä. A ku mitte minnu, sõs mu latsi uut iks uma Pärlijõõ viir: Pärlikivi-nimeline maakõnõ.

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!