Nummõr' 60
Mihklikuu 28. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Osa viläst jääs põllu pääle
  •  
  • 10 aastakka Estoniast
  •  
  • Luud ussõ iin and kavvõst märku: mine tagasi!
  • Elo
     
  • Teppo pill - latsõpõlvõ unistus
  •  
  • Tervüseviga sekä-i tüütegemist
  • Märgotus
     
  • Peegli Henno: Võrumaal om uma nägu viil olõman!
  •  
  • Kas võro kiil'om valmis?
  • Aholämmi
    Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Teppo pill - latsõpõlvõ unistus
     
    Valpri Liina
     
    Põlva mehel Kahari Heinaril (58) om Eestin kõgõ vanõmb Teppo lõõtspill. Võromaa kuulsa pillimeistre om pilli sisse pres'nü aastanumbrõ 1896. Heinar esi sündü puul' aastasata ildamb ja sai pillimängo-pisiläse umalt vanaesält.
       
     «Mu vanaesä Miksoni Juhan meisterd' minevädse Eesti-ao algusõn kats' viiulit ja möi nuu Võro laadal maha. Tuu oll' nii suur' sündmüs, et külämehe säädsevä kokko lõõdsapala laulusõnnoga «Võro laada lugu»,» mäletäs Heinar. Umal aol Tipi-koolist eelektriinseneeri paprõ saanu ja Põlva telehvonnivõrgun tüütänü miis' kasvigi üles vanaesä-vanaimä man Pragi külän prõlladsõn Laheda vallan.
    Kahari Heinar tõmbas ligi 110 aasta vannust Teppo lõõtsa. 
    Heinar kõnõlõs, et vanaesäl oll' sepikoda, a suurõn tüütarõn tegi tä puutüüd. Miksoni Juhan oll' väikut viisi ka pillimiis', mängse viiulit, kannõld ja lõõtsa. «Lõõts oll' armõdu, külämehe tett. Ma olli sis katõaastanõ, ku pilli sängü alt vällä vidäsi ja
    põrmandut müüdä lõõtsa vinüti. Säält vas't mu pillimehes olõminõ algusõ saigi, mis tuust, et sääntse teo iist ka sukõ sai,» muhelõs Heinar.

    Pikk' tii uma pillini

    Pois'kõsõst-pääst om tälle miilde jäänü vanaesä jutt Teppo lõõtsast. «Ku saassi Teppo pääl mängi, vot tuu olõs joba midägi!» ohas' vanaesä Juhan, ku pilli mängse. Tuu ohkaminõ jäi ka väiku Heinari hinge vaivama. Täl tegüsi kimmäs mõtõ kunagi hindäle Teppo lõõtspill' osta. A tollõ aoni kullu viil väega pall'o aastit.

    «1964. aastal sai Põlvan keskkuul' läbi ja esä kinke mullõ tuulpuhul Jawa. Sõidi müüdä Eestit ringi, mõtli, et peräkõrd saassigi Teppo lõõdsa är osta,» tulõtas Heinar nuurusaigu miilde. Tuulsamal suvõl joud' tä Obinitsa, Mõtsigu Petra mano. Petra oll' küläsepp ja pillimiis', juttõ perrä pidi timäl väega hää nelä-rialinõ Teppo pill' olõma. «Oi, oll' kavval' seto!» löövä Heinaril silmä pään särämä, kui tä edimädsest käügüst Petra mano kõnõlõma nakkas.

    Lõõdsakaup Petraga oll' tõõlinõ vägikaikavidämine. Seto näüdäs' ütte tõist lõõtsa ja Itaalia akordionni, inne ku kapist Teppo lõõdsa vällä võtt'. Vaihõpääl kävve nä tsikliga Tammõ veski man poodin, kon Petra kaupmiist kammand': «Anna kipõlt kats' viina, mullõ tull' väümiis' küllä!» Olõ-õs tähtsä, et tütär' kos'aviinuga tulõkis viil väega nuur' lats'kõnõ: käve säitsmendän klassin. A Petraga sai Heinar suurõs sõbras, Petra usald' kogoni uma pilli Heinari kätte.

    «Tuu võisõ olla 1967. vai 1968. aastal. Oll' lämmi suvõüü pääle jaanipäivä, istõmi Petraga üllen ja aimi juttu. Petra ütel', et timäl ei tahtu umma pilli käest är anda,» kõnõlõs Heinar. «Tsikli om, läämi Meremäele Uusna Miko poolõ, täl kah Teppo pill',» kutsõ tä. Lätsimigi.

    Miko tõi pilli vällä, visas' üte jala üle tõõsõ ja mänge. Täämbädseni om kõrvun, ku ilostõ Teppo pill' helisi vanan palk'tarõn!»

    A tuud ütel' Miko kimmä sõnaga, et pilli tä ei müü. Uusna Miko, ristit nimega Nikolai Uusna, kuuli tuul aol, ku vahtsõnõ Eesti vabariik' oll' tulnu. Nii kattõ ka tiidmine, miä pillist edesi sai.

    Kümne aasta iist oll' Heinaril kõrd Tarto liinan Põlva bussini kats' tunni aigu ja tä läts' vanakraamipuuti. Kai: üts' Teppo lõõts riioli pääl. Miä mass? Kaupmiis' ütel' hinna – 14 700 Eesti kruuni. Heinar pruuvsõ mängi, pand' pilli kinni ja ostsõ ildampa vällä.

    «Ega ma sis kah es tiiä viil, et om Uusna Miko pill'. Kaupmehe jutu perrä oll' pill' müügis tuud Rõugõ kandist,» seletäs Heinar. «A ku koton pilli valla tei, näi aastanummõrd 1896. Tull' miilde, et Miko oll' sisselüüdüst aastanumbrõst kunagi kõnõlnu. Vahtsõ vahelõõdsa oll' pillile, ku taa viil Miko käen oll', tennü pillimeistre pojapoig Heino.» Segädüst võisõ tekütä aastanummõr' 1915 ilostusõ pääl. A tollõ vahtsõst hõpõst ilostusõ tekk' Teppo pall'o ildamb.

    Vannu pillimiihi põnõva luu

    Heinar võtt kapist lõõdsa, sääd' kaabu pähä, mäng' uma vanaesä meistritüü aus luudu luu: «Kui lää Võro laadalõ, tuu säält kommi latsilõ. Naasõlõ tuu rätiku ja ämmäle tuu nuustiku!»

    Muidoki lätt lugu pikält edesi, muido ei olõs taa õigõ lõõdsalugu. Lõõdsaluu sündügi tuuperrä, ku midägi tähtsät juhtu. Näütüses «Linarabamise polka» tetti kambaga pääle tuud, ku Moosten Viisli külän Klaosõ Albertile Teppo lõõts ostõti.

    Üts' tuu külä miis' olnu Teppo käest pilli tel'nü, a osta-s vällä. Albert oll' nuur' miis' ja taht' väega pilli. Külämehe aiva Alberti esäle pääle, et tuu iks ostas pojalõ lõõdsa är. Linamüügist oll' rahha saadu ja esä ost'ki pilli. «Tuu oll' kunagi 1930. aastil, Albert esi sellet'. A pilli es müü timägi,» ütles Heinar ja mäng viil üte luu. Tollõ opas' tälle vana kandlõmiis', kiä oll' luku kuulnu uma vanaesä käest. Lugu om vana uma 200 aastat ja kõlbas väega häste ka lõõdsa pääl tõmmada.

    «Ma olõ õnnõlik, et olõ elo joosul nii pall'odõ vannu pillimiihiga kokko saanu,» ütles Heinar. «A aigu pidi olõma ja vannu miihiga juttu ajama. Ku küllä lätsit, tull' ka «reispass'» karmanni tsusada.»

    Egä miis' mängku pilli esihindä muudu!

    «Ma tunnõ är, ku mäng' vanõmba põlvõ pillimiis',» kõnõlõs Heinar. «Tä või mängi võlssi ja halvastõ, a timä mäng lätt hinge. Vanastõ oll' egän külän uma pillimiis' ja egä miis' mäng' ummamuudu. Parhilla proovitas kuulsidõ pillimiihi muudu mängi. Lasõ olla üts' Uppin (Ubina Juhan, nuur' mängjä, lõõdsakuning – V.L.), mitte kats'kümmend,» arvas Heinar.

    Muusikat olõ-i Kahari Heinar päivägi op'nu. Pulmapillimehes ei tükü, kuigi kutsut om kõvastõ. Mäng' sõbrulõ. Om käünü Võru volkloorivestivaali lõõdsamiihi võitumäng'misel ja muusõummi lõõdsapäivil.

    Võromaa muusõummi juhataja Telgi Maimu algat' 2000. aastal Teppo Augusti (1875 – 1959) juubõliaastal lõõdsapäävä pillimeistre mälehtüse avvus.Tulõva-aasta saa 130 aastat Teppo Augusti sünnüst ja Maimu lupa, et tulõ väkev lõõdsapido.
     
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Ilma võro keelelda mu meelest võro kultuuri inämb olõ-i.

    Kirämiis' Kaplinski Jaan võro keelest ja kultuurist (VT)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!