| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo: |
| | Vana Võromaa Rõugõ kihlkund |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | | | | Drenkhani Ena om rõõmsa, et Pokumaal om käünü joba päält 15 000 inemise. | | | | |
Hummõn, 10. süküskuu pääväl peetäs Pokumaal Võromaa latsikirändüse päivä – kõnõldas aoluulidsõ Võromaa latsikiränigest, näide kirotõdu oppamisõst koolin ja pall’ost muust latsikirändüsega köüdetüst.
Latsikirändüse päävä juht om Urvastõ kirämiis Contra. Päämidse jutu kõnõlõs Võromaa Keskraamadukogo latsiosakunna juht Laanpere Helle, tä kand ette uurmisõ Võromaa latsikiränigest. Viil kõnõldas Valtri Edgarist ku latsikiränikust, Aidi Vallik märgotas, miä tege latsiraamadu popis, kõnõldas ka Võromaa kiränigest kooliprogrammin ja võrokeelitsist latsiraamatist.
Latsikirändüse päivä oodõtas kaema eesti keele oppajit üten opilaisiga, raamadukogotüütäjit ja kirändüsehuviliidsi.
«Olõmi plaan’nu säänest päivä joba 2005. aastagast pääle, a nüüt saami taa är tetä,» kõnõl’ Pokumaa tsihtasotusõ juht Drenkhani Ena. Päiv om plaanit pitä välän, Hauka talokotussõn. Alostus om kell 12.
Pokumaal om käünü hulga rahvast
Pokumaa om küläliisi jaos valla olnu õnnõ kolm kuud, a tuu aoga om taad esierälist paika käünü kaeman päält 15 000 inemise.
«Mi es arvagi, et meile nii pall’o rahvast tulõ,» kõnõl’ Drenkhani Ena. «Inemise tahtva kaia, et mis tuu Pokumaa om. Võiolla mõnõ pettusõ, selle et meil om valla õnnõ külästüskeskus, Pokukoda, terve Pokumaa viil valla ei olõ. A vast tulõva sis tõnõkõrd ka tagasi,» kõnõl’ tä.
Pokumaal saa kaia ilosat majja, välän saa kõndi, omma mõtsaraa, kats noist oppasõ luudust tundma, üts om matkamängurada, miä oppas kah, kuis luudust kaia. Majan seen saa meisterdä, latsõ saava lukõ ja raamatit kaia.
Suvõl om käünü Pokumaal kül hulga rahvast, a kas talvõl kah tulõ? «Tuud mi viil ei tiiä. Valtri Edgari vällämärgit pokukallendrin omma egäsugumadsõ tähtpäävä, noid tahami pitä ja oodami noil päivil rahvast kah küllä. Ja arvada om muul aol rahuligumb Pokumaad kaia ku suvõl, ei olõ kõrraga nii pall’o rahvast. Egäl juhul olõmi kolmapääväst pühäpääväni valla!»
Härgütedäs luudust kaema
Drenkhani Ena selet’, et Pokumaa ei olõ mõtõld õnnõ latsilõ, põnõvat tegemist löüd tast ka vanõmb inemine.
«Valtri Edgar om joonistanu hulga raamadupilte, maja esi om illos ja väega pall’o kitvä, et meil om tan hää rahulik olõminõ.» Käünü omma ka pensionääri ja väega omma kitnü. Valtri Edgari luudu tähendäs inemiisile pall’o.
Pokumaa om esieräline tuu poolõst, et poku omma luudusõst peri. Valtri Edgar pand’ tähele mättit ja näkk’, et naa olõ-i niisama haina, a näil om uma elo. Valtri Edgar löüdse, et Pokumaa piäs oppama nii latsi ku suuri inemiisi, kuis luudusõga parõmbas sõbras saia. «Mi esi arvami, et taa om väega tähtsä liinalatsilõ, kiä ei olõki luudusõn rahuligult käünü.»
Ena löüd, et Urvastõ kandi luudus om peris õigõ kotus, kon opada inemiisi kõkkõ luuduslikku tähele pandma. «Ku mi esi tan elämi, või jäiä tunnõ, et taa om harilik asi, a ku luudusõn kävvü, või põnõvat egäl puul löüdä. Ilosat om meil tan Urvastõn, a om ka egäl puul muial.»
| | |
| Juhtkiri: Kaegõ ette, pangakaart! | | | Minevä nädäli lõpun and’ sotsiaalministeerium pensionäärele teedä halva uudissõ: pensionni saa-i vahtsõ aasta veebruarikuust inämb postimehe käest ilma masmalda kätte. Tulõ massa kas 70 kruuni vai sis laskõ pension pangaarvõ pääle kanda. Ministeeriumiammõtnigu tuud viimäst õkvalt sooviti.
A pangaarvõ pääle tasos pension laskõ kanda õnnõ sis, ku esi jõvvat ja mõistat tuu rahamassinast är otsi. Ku esi minnä ei saa, om targõmb tuu 70 kruuni är massa. Pangakaart ei olõ massulda, tuu iist võetas kah egä kuu rahha. Ja peris pangast raha vällävõtminõ mass kah rahha.
Ku sul om pangakaart, sis piät tuuga väega ette kaema. Määndselgi juhul ei või uma pangakaardi koodi mõtlõmalda kinkalõgi anda. Noid juhussit, ku võetas tõõsõ inemise nimel näütüses SMS-lainu (lain võetas automaadist vällä ja tagasi piät tuu masma pangakaardi umanik), om perämädsel aol küländ hulga olnu. Ja esiki ligembä sugulasõ võiva vanalõ inemisele hädä kaala tõmmada.
Harju Ülle
| | |
|
|
|
