| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo: |
| | Vana Võromaa Kanepi kihlkund |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Kuis Soodoma külä nime sai | | | | Saarõ Evar |
Päämine asi om är kõnõlda, kuis Soodoma külä nimi parhilladsõ kotta pääle sai.
Inne sõta oll’ tan Erästvere. Erästvere mõisa oll’ olõman joba 15. aastasaal. Kas Erästvere kotussõnimi om peri mõisast vai küläst, tuud ei saaki kimmäle är otsusta. Või-olla, et küläl oll’ vanal aol tõnõ nimi ja mõisa, miä om taa suurõ külä puult kaiõn nigu üts viirpoolinõ veerekene, sai Erästvere nime umaette.
Niisamatõ või olla, et Erästvere nimi om peri joba 1800–1700 aastat vanast sõõrutegemise ja vere-nimeliidsi külli tegünemise lainõst. Külä jõudsõ vaihõpääl suurõs kassu ja mõisa sai nime külä perrä. Ku 400 ja rohkõmb aastat tagasi naati talupoigõ ütsilde kirja pandma, sõs olli mõisa ja külä joba ütenimelidse. Muiduki om Erästveret sakõstõ Alaküläs ja Mäeküläs jaetu, tõnõkõrd ka Suurõsküläs kutsutu.
Erästvere külä vannul tallõl nigu Kerdohani, Köönige, Kuuba jt olli suurõ maa. A külä õdagupoolõ viirde Seegemi talu lähküle tekkü üts rida popsitallõ. Edimält naatigi just tuud nukka Soodomas kutsma. Popsikurmu omma ka muialpuul sõimu- ja nall’animmi saanu: Tutuliin, Juudiliin, Jeruusalemm jt.
1977. aastal käve suurõmb külli kokkopandminõ. Sis kaeti Tal’nast, et Suurküla ja Alaküla omma liiga hariligu nime. Ku joba liitmises om lännü, sõs tulõ ammõtligun pruugin iks huvitavambit külänimmi alalõ hoita. Panti sõs üle poolõ kõgõst innevanaskidsõst Erästvere küläst Soodoma nime ala. Erästvere ammõtlikku nimme oll’ vaia mõisalõ.
Nii tull’gi vigurinõ nimi, mille Erästvere peremehe olli popsinukalõ pandnu, nüüt tervele küläle tagasi. Õkva vanasõna perrä.
Kuulsas sai Soodoma nimi pääle viimäst suurt tiiremonti, ku maantiiammõt Võru-Tartu tii viirde külli vaihõjuuni pääle sildi vällä panè. Kesk Erästvere mõtsa külh, a kõik, kiä müüde sõitva, lugõva ja küsüsse. Vast sõs nüüt sai vastatus.
| | |
|
|
|
