| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo: |
| | Vana Võromaa Kanepi kihlkund |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | | | | Hausenbergi Arvo ja Anne-Ly üten tütrepoja Remiga. | | | | |
Tammõ mõisa Mäe-Matsi talo takast juusk Kanepi kihlkunna ja ütteaigu ka vana Võromaa piir. Mäe-Matsil eläse Hausenbergi: kõva umakandi elo iist saisja, tüüandja, spordi- ja kultuuri tugõja. Näide juurikas kasus kodomullan joba vähämbält 300 aastakka.
«Jah, nii 1700. aastast pääle omma mu esivanõmba seo kotussõ pääl elänü,» seletäs peremiis Hausenbergi Arvo (46). «Vähämbält päält 1800. aastat omma nä olnu Hausenbergi-nimelidse.»
Tallo naas’ Arvo pidämä õkvalt päält tuud, ku kolhoos lakja läts’. Mäe-Matsi talon saa täämbä tüüd 12 inemist. Laudan om 128 piimälehmä, õhvakõisi tõist samapall’o pääle. Jahu om kah umast käest: 430 hektäri nurmi pääl kasus söödävili, lisas lätt müüki rapsi, timahavva vast ka nissu ja rükä. «Saagi omma ilusa, a kättesaamisõga om hädä ja kvaliteet tuuperäst kimmäle kannatas,» om Arvo viläkoristamisõ aol tsipa murrõn.
«Ku Eesti maaelol lätt häste, sis lätt meil kah häste, a ku lätt halvastõ, lätt meil kah halvastõ,» seletäs Arvo ja arvas, et parhilla om maaelo astnu sammu taasperilde. Eesti riik ei saisa uma põllumehe iist nigu tõsõ riigi saisva: «Kuis saa piimä hinda iks nii pall’o alla laskõ, 1.50, ku sa olõt hinnaga rehkendänü ja investeeringit tennü!»
Arvo meelest tugõ Eesti riik väega pall’o suurtuutjit. «Tegeligult piässi Eestin olõma määnegi piir, millest rohkõmb ei tohes ütel tuutjal maad käen olla,» om Arvol maaelopoliitigast uma kimmäs nägemine. «Et maaelo alalõ püsünü, piäsi egäl talul, olkõ tä sis kasvai kümne-hektäriline, olõma võimalus umma kraami müvvä, ka egäle ubinalõ pidänü turg olõma.»
«Küsümüs om tollõn, kas riik taht maaello vai tuud, et rikas liinarahvas ost kõik kotussõ suvõelämiisis är,» seletäs tä. «Tuutmist ei olõ, hain purutõdas är – jäätmaiõ kõrranhoitmisõ tukõ andas. A ökoloogilidsõlt om seo jumala võlss! Luudust om saastõt ja tuu iist mastas pääle kah viil! Õigõ põllumiis nii ei teesi!»
Arvo tund uma kodokandi peräst murõt. «Mis saa viie aasta peräst? Puugi külän om üle kümne talu, kon omma 70-80aastadsõ ja noorõ omma liina lännüvä är. Viie aasta peräst kas jääse tühäs vai liinamehe ostva är,» murõhtas Arvo. Umaaigsõ koolikaaslasõ omma suurõlt jaolt är liina lännü.
Latsilõ maaelo istus
«Mullõ maaelo miildüs ja latsõ omma kah tuudsamma miilt, näid liina ei kisu,» ütles tä.
Arvol om kats poiga Reijo (22) ja Risto (20) ja tütär Reelika (21). «Vanõmbal poisil om uma firma tettü kõrvalõ. Suvõl omma nä kõvastõ ammõtin: ma es kujotanu ette siloteko ja viläkoristust, ku poisi abin es olnu,» seletäs Arvo. «Latsõ omma meelega maal.» Tütär om kah abis kipõl aol söögitegemisega, a päämidselt kasvatas tä pia katõaastast poiga Remit.
Talo raamadupidämine ja miiskunnalõ söögi tegemine om naasõ Anne-Ly pääl. Viil tegeles tä piimäkar’a arõtamisõga. Hobis omma täl lilli ja tandsminõ. Anne-Ly om peri Rakverest, a Virumaalt Võromaalõ tulõminõ olõ õs timä jaos joht rassõ. Eski võro keele om tä häste är opnu ja lugõ Arvolõ vahepääl Umma Lehte ette.
Maaelo poolõ kisk Anne-Lyd joba latsõst pääle, kukki tä peläs’ hirmsahe lehmi. Et sõsar tull’ Valgjärve kanti mehele, naas’ Anne-Ly sääl käümä. Arvo oll’ kolhoosi autojuht ja käve tütärlatsilõ signaali laskman. «Nii saivaki virukõnõ ja võrukõnõ kokku!» naard Anne-Ly. Lehmäpelgämisest sai tä aoga üle ja ämm opas’ lehmänüsmise är.
Mis toonu nuuri rohkõmb maalõ? Ku nä inämb tukõ saanu, löüd Arvo. «Suurõlt kuulutõdi vällä nuurtalonigõ toetus, mul poiss kah tekk’, om tegijä ja hingega, a es anta tukõ. Noorõlõ inemisele om tuu vallus lüük. Koolitüü om jah poolõlõ, a et tä joba maaülikoolin põllumajandust opp, tuu näütäs, et mõtõ liigus maa poolõ.»
Ei liigu ka poja plaan vanast Tammõ mõisa kivilaudast rahva kokkokäümise kotus tetä: vald ei olõ katõ ja poolõ aastaga sutnu oksionni vällä kuuluta. «Nuurilõ olõssi midägi vaia, umal aol oll’ meil Puugi ja Tammõ rahval uma võrguplats ja puha, kõik es mahu mängmä,» tulõtas Arvo miilde. Täl olnu maru hää miil, ku kunagi sääne aig tagasi tulnu.
| | |
Kuis kotkamiis ja põllumiis läbi saava?
Sellise Urmas, kotka-uurja, Arvo kooliveli Valgjärve koolist:
«Häste! Kävemi kuun koolin, timä oll’ must üts aasta iinpuul. Kävemi üten spordivõistluisil, Arvo juusk’ sis must kipõmbalõ. A nüüt joosõ ma rutõmb! (naard).
Ku mul om api vaia, sis Arvo iks avitas. Hää miis om. Üts kõvõmbit põllumiihi siinkandin. Pall’o seo kandi kar’alauda omma pankrotti lännü, a Arvo pidä vasta.
Ku tä midägi tege, sis häste. No mullõ tundus vahepääl, et täl om rohkõmb tüüd, ku tä jõud är tetä.»
Mis miis Hausenbergi Arvo om?
Luiga Anu, Valgjärve valla kultuurielo vidäjä:
«Üts kimmäs maamiis. As’alik, rahulik, sõnapidäjä miis. Tühje sõnnu ei anna ja sõpru hättä ei jätä. Ku määnegi külä vai kodokandi üritüs om olnu, ei olõ tä kunagi är ütelnü, ku timä käest toetust om küsütü.
Arva tuud kah, et ku inemine om joba kolm kõrralikku last üles kasvatanu, om seo suur panus ütiskunnalõ. Toda inämb, et Arvo puja opva põllumajandust ja säädvä hinnäst kodokanti, tütär läts kah naabriküllä mehele.»
| | | | |
|
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/1472.jpg&h=256&w=320","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=320,height=256"))
