Nummõr' 162
Põimukuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Raamadupäiv Kanepin
  • Uudissõ
     
  • Ökofestivalilt löüd’ egäüts uma
  •  
  • Paidran käüti läbi mõtsavele matkarada
  •  
  • Teküs rahvapillilaagri
  • Elo:
     Vana Võromaa Kanepi kihlkund
     
  • Kanepi kihlkund Võromaa sisen
  •  
  • Põlinõ põllumiis piiri päält
  •  
  • Kuis Soodoma külä nime sai
  • Märgotus
     
  • Kübärä Merili: looda alalõ hoita Võromaal maakooli elojõudu
  •  
  • Perimüs-muusiga Aida mano luudu August Pulsti opistu ots ummis tegemiisis pille
  •  
  • Kannust. Ja rebäsist kah
  • Perämine külg
     
     
    Kanepi kihlkund Võromaa sisen
      
     
    Hirvlaanõ Milvi, Kanepi aoluu- ja kodo-uurja  
      
    Ku Võro liin 224 aasta iist asutõdi, sis nakas’ Katariina kerikulõ võrokõisi hingekar’usõs käümä Johann Philip Roth Kanepist. Viie ajastaja peräst valiti tä Võromaa kihlkundõ vaimlidsõs juhis, Võromaa praavuskis.

    Kanepihe tulti keriguoppajidõ konventi pidämä, tetti näide edimäne raamadukogo ja Opõtadu Eesti Seltsi iinkäüjäs peet lugõmistsõõr. Sääl arotõdi inemiisi ello, haridust, kiilt ja muudki.

    Kanepist käve tuu kerigu- ja vaimlidsõ elo juhtminõ 20 ajastaiga. Tuu ao seen asut’ praavusk Roth Kanepin edimädse kihlkunnakooli (1804), panè alosõ muusiga-, põllutüü- ja käsitüüoppusõlõ, panè talorahvasäädüse lõuna-eesti kiilde (1804), anè vällä edimäst võro-tartokeelist nädälilehte (1806), kõrralè priinimmi andmist (1810), asut’ vaesidõ tütrigõ käsitüükooli (1811).

    Aoga sai Võrost Lõuna-Eestin Tarto perrä tähtsämb haridusliin. Kanepi kihlkunnakoolist läts’ koolitii inämbältjaolt Võrro pia sada ajastaigu. Nii panè vabas mehes last Weizenbergi Andres uma mõlõmba poja Võron kängsepäs opma: tulõvadsõ edimädse eestläsest kujoragoja Weizenbergi Augusti esä Jaani ja luulõtaja Juhani esä Kusta.

    Peräst praavuski kuulmist tull’ Kanepihe köstres Ludvig Treffner. Tä ehit’ edesi Rothi luudu pääle kultuuri ja vaimuello. Tä poig Hugo tsurmsõ takast Tarto ettevõtmiisi perrä tegemä: luudi Kanepi Laulu Selts, miihikuur läts’ edimädsele laulupidolõ (1869) ja ehitedi edimäne seldsimaja (1887).

    Eesti Vabariigi aigu oll’ Kanepil Võro liinaga kimmäs läbikäümine. Talomehe käve Võro turu pääl ja laadal umma kaupa möömän. Kanepi Aabõli raamadupuut sai Võro raamadupoodist raamatit. Ku Priitahtligõ Pritsimiihi Selts ummi tegemiisi alost’, sis oll’ Võron iks nätä Kanepi pritsimiihi uhkõt rivisammu. Imäkiilse Aleksandrikooli liikmise hääs kor’as’ Kanepi kihlkund ummi pitõga kõgõ rohkõmb rahha inemise kotsilõ. Illos Uma Pido tulõt’ miilde, et Kanepi kihlkunna koori olliva Võromaa laulupitõl kõgõ laulman, oll’ tuu sis Kreutzwaldi mälehtüssamba vai Kandlõ maja hääs.

    Mu vanaesäl Jõksist oll’ postivuur ja esä läts’ vanaesä iist hobõsõga Võrro posti viimä/tuuma ja võtsõ minno edimäst kõrda Võrro üten, vast Saksa aol. Küll oll’ tuu tii pikk! A Võron ostsõ esä mullõ traadist ja läükväst lillast paprõst tettü pupimüübli ja väsümine oll’ nigu peoga pühit.

    Päält sõta käve Võrolõ bussi asõmõl furgooniga veomassin. Sinnä pässi pääle õnnõ komandeeringuga. Püssämiis istsõ kah kabiinin – peläti mõtsavelli. Mu esä pidi ütskõrd kooperatiivi raha Võrro viimä. Tä pandsõ raha vana liivadsõ ja paigat kardokakoti sisse. Ku autokasti ronisi, lei koti jalaga pingi ala nukka ja istsõ sinna pingi pääle. Ütel’, et vanamiis saatsõ Võrro kardokidõ iist kotiga kunstväetüst tuuma. Ku Erästvere palo pääl mõtsavele auto kinni pei, es mõista nä esä käest midägi võtta.

    Sis lõppi tuu illos aig Võromaal. Eski Võron opva koolilatsõ aeti Põlvahe, et sääl keskkuuli tetä.

    Väega tahassi, et Kanepi koolin-latsiaian iks mi imäkiilt opatasi, hoitasi tuud vanna Võromaa kultuuriperändit ja Võromaa hinge. Tuu om jo mi kõigi rikkus. Müts maaha noidõ nuuri inemiisi iin, kiä mi vanna kiilt-kultuuri hoitva ja edesi arõndasõ.

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!