Nummõr' 162
Põimukuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Raamadupäiv Kanepin
  • Uudissõ
     
  • Ökofestivalilt löüd’ egäüts uma
  •  
  • Paidran käüti läbi mõtsavele matkarada
  •  
  • Teküs rahvapillilaagri
  • Elo:
     Vana Võromaa Kanepi kihlkund
     
  • Kanepi kihlkund Võromaa sisen
  •  
  • Põlinõ põllumiis piiri päält
  •  
  • Kuis Soodoma külä nime sai
  • Märgotus
     
  • Kübärä Merili: looda alalõ hoita Võromaal maakooli elojõudu
  •  
  • Perimüs-muusiga Aida mano luudu August Pulsti opistu ots ummis tegemiisis pille
  •  
  • Kannust. Ja rebäsist kah
  • Perämine külg
     
     
    Ökofestivalilt löüd’ egäüts uma
     
    19.–23. põimukuul peeti kolmandat Põlva ökofestivalli. A joba tõist aastakka olli oppusõ ja käümise Põlva liinast peris kavvõl – festivali projektijuht Laanemaa Kai ütel’, et tuud tetäs selle, et kaema tulnu ka inämb paigapäälitsit inemiisi. Ökofestivalil käve timahava 4000 inemise ümbre. «Oppuisi ja käüke vasta oll’ väega suur huvi, kah’os pidimi pall’odõlõ är ütlemä,» kõnõl’ Laanemaa Kai. Kõgõ inämb himostõdi minnä Turovski Alekseiga matkalõ. Laanemaa Kai esi jäi kõgõ inämb rahulõ festivali lõpõtamisõ paiga – Karilatsiga. «Järgmädse aasta põhipaik om Räpinä,» ütel’ tä ette. Tä luut, et sis saa inämb nätä ka tuu kandi luudusõ-huviliidsi.
     
    Peedosaarõ Kaisa
        
     
     
    «Mis mõro, tuu hää!» opas’ Kutkina Liisi ravihaino pruukma. Noidõ kitsi piimäst tetäs Sepä talon säänest juustu, miä vii ahnõmbil keele ala. 
        
    Pall’odõ põnõvidõ oppuisi ja tegemiisi siäst valisi ma kaemisõs käsitüükursusõ Pokumaal ja sõidu nellä ökotallo.

    Ku ma 19. põimukuu keskpääväl Pokukua ussõst sisse asti, sis tei oppusõlõ tulnu inemise parajalõ vildist ubinit. Nobõhidõ näppõ kesken saisõ Mamastõ käsitüümeistri Kalle Maaja (58).

    Tull’ vällä, et Maaja om sääne meistri, kiä võtt kõiki ummi tegemiisi hingega. «Inemine piät algusõst lõpuni uma as’a tegemise man olõma. Ei saa nii, et tulõt koskilt poolõ päält ja nakkat puulfabrikaadi pääle tegemä. Sis kaos tuu õigõ as’a mõtõ är. Tähtsä om tuu, et tunnõt iks innemb matõrjaali ja sis nakkat säält ummi kässiga midägi tegemä. Nii saa toolõ as’alõ iks su hing kah sisse,» sellet’ tä umma nägemist käsitüü tegemisest.

    Maaja mõist tetä väega mitund sorti käsitüüd. A Pokumaal kävven jäi külh silmä, et timä leevänumbris om iks viltmine: neo as’a, mis täl üten olli võedu, olli nii ilosa, et mõista-i tuud kuigi sõnnoga kirja panda.

    Kalle Maajal oll’ hää miil, et timahavadsõl kursusõl nii hulga käsitüühuviliidsi oll’. Timä sõnno perrä tasos inemiisil külh käsitüü tegemist oppi, ku om õnnõ tahtmist taad asja tetä.

    Määnest käsitüüd tasos tetä, midä inemise ostassi? «Ku midägi tiit, sis kae ja mõtlõ, et kas sa esi säänest asja ostassi. Ku tiit midägi säänest, midä tahat tetä, sis saa as’alõ uma nägo päähä ja ostja tahtva kah süämega tettüt asja,» arvas Kalle Maaja. «Tuuperäst ei tii ma kah masstoodangut: asju hing ja ilo kaosõ sis är.»

    Mahhetalon võisi hinnäst hääst kraamist lahki süvvä

    20. põimukuul sai kävvü ökotallõ-tuuri pääl nelän talon, kon kasvatõdas söögikraami ilma kihvti ja kunstväetüseldä. Reisijuhtõs olli Kauksi küläst peri Põlvamaa arõnduskeskusõ nõvvoandja Marrani Tiiu ja Sulaoja küläst peri ökoloogiliste tehnoloogiate keskusõ juht Miku Merit (timä tiid mahhetallõ kotsilõ nii hulga kõnõlda, et peris hirm nakkas!).

    Sai selges, et egäsugudsõ mahhekraami kasvataminõ om iks kallimb ja saak väikumb ku sis, ku kihvtega pritsi. A tuu tsipa kallimba mahhemar’a-karbi kotsilõ ütel’ mahhemarju kasvataja Pendi Raimond, Punni talo peremiis Leevi kandist Varõssilt: «Innemb jätku esä tugituul vai arvutilõ vahtsõnõ jupp ostmalda, ku et latsõlõ mahhemar’a.»

    Oraperä talon kaimi, määndsit maigu- ja ravihaino kasvatas pernaanõ Kutkina Liisi. Mõni näist oll’ peris mõro maiguga. A näütüses koiroho kõtuparandamisõ kotsilõ ütel’ pernaanõ niimuudu: «Mis mõro, tuu hää!»

    Kerdohani (Kerdohänni) talo Kanepi kandin Soodomal kasvatas mahhet terävillä. Näil om ka suur uibuaid, kon mi, bussirahvas, hinnäst ribadõs seimi. Mõnikümmend lihaeläjät om talon kah, a neo eläjä ei olõ viil mahhe-eläjis tunnistõdu.

    Kaagri (Kaagvere) külä Sepä talo pernaanõ Demitševa Eve pidä lambit, kitsi, küülikit ja kallo. Seon talon tett kitsõpiimäjuust olõs pia keele alla veenü.

    Ökotallõ tuuri pääle tulnu inemise olli pia kõik sändse, kiä tahtsõ tuud asja nätä ja perän esi perrä tetä. Talopidäjide käest küsti väetüse pandmisõ kotsilõ ja kuis hainaga toimõ tulla. Miku Merit soovit’ mahhekraami kasvatajil rohkõmb turu ots’misõga tegeldä ja mitte õnnõ sõpru-tutvidõ pääle luuta. Turu ots’malda jätmine om mahhetallõ üts päämiidsi häti.

     
    Riidi käve vana Võromaa mutukil, eläjil ja inemiisil küläh kuulsa zooloog Turovski Aleksei. Ökofestivali kutsut luudusõmiis tekk’ huviliidsiga Meenikunnuh, Süvähavval, Ilumõtsah ja Piusal paar tsiiro.

    Kõgõ kavvõmbalt oll’ kuulsa luudusõtiidjäga kokko saama tulnu seo liblik. Tedä kutsutas Admiralis ja nukust om tä vällä roninu Itaaliah.

    Nigu nätä, om üle Alpõ ja Euruupa lindaminõ ja tuuli pääl mäsotaminõ libligu tsiiva veedükse narmõndama võtnu. Jo sõs tasos Turovskiga kokkosaaminõ seo vaiva är. Inemise saiva külh mutukidõ-eläjide ja kasvõ kotsilõ kõvva targõmbas. Väega huvitav oll’, viil tahas!

    Ilvesse Aapo jutt ja pilt

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!