Nummõr' 162
Põimukuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Raamadupäiv Kanepin
  • Uudissõ
     
  • Ökofestivalilt löüd’ egäüts uma
  •  
  • Paidran käüti läbi mõtsavele matkarada
  •  
  • Teküs rahvapillilaagri
  • Elo:
     Vana Võromaa Kanepi kihlkund
     
  • Kanepi kihlkund Võromaa sisen
  •  
  • Põlinõ põllumiis piiri päält
  •  
  • Kuis Soodoma külä nime sai
  • Märgotus
     
  • Kübärä Merili: looda alalõ hoita Võromaal maakooli elojõudu
  •  
  • Perimüs-muusiga Aida mano luudu August Pulsti opistu ots ummis tegemiisis pille
  •  
  • Kannust. Ja rebäsist kah
  • Perämine külg
     
     
    Raamadupäiv Kanepin
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Raamadupäävä üts kõrraldaja, kunstnik Margna Epp (hääd kätt) raamadulaadu pääl. 
      
    Tuust, et Kanepi taht raamaduküläs saia, om innembki juttu olnu. Edimäne suur samm om tett: pühäpäävä sai Kanepin nätä hulka kirärahvast ja raamadukaupmiihi, peeti edimäne raamadupäiv.

    Raamadupääväl oll’ hulga ülesastjit. Ummi laulõ ja luulõtuisi loiva ette Contra, Ehini Andres, Kaplinski Jaan, Kauksi Ülle, Merca, Ilvesse Aapo, Rahmani Jan ja Ruitlasõ Olavi.

    Anti vällä ka avvuhind «Kanepine hame», miä mõtõld 10 aastakka tagasi välläantu raamatulõ, kon om juttu Lõunõ-Eesti asjust ja miä viil täämbädsel pääväl tähtsä raamat om. Avvuhinna sai Kauksi Ülle uma romaani «Paat» iist.

    Päält raamadulaadu ja kiränige esinemiisi tetti valla kunstigalerii, käüti kaeman Kanepi kultuuriluuga köüdetüisi paiku ja peeti maaha väiku oksjon.

    Raamadupäävä tegemiisi man olli külälise Soomõst Sysmä raamaduküläst. Nimä andva Kanepi rahvalõ hääd nõvvu, kuis raamadukülä toimõndamiisiga edesi minnä. Oodami ja kaemi, miä saa edesi.

     
    Juhtkiri: Illos üülaulupido tõi rahva jäl kokko
     
    Tuu päävä õdagu, ku Kanter Pekingin kuldmedali võitsõ, tull’ hulga rahvast Tal’na lauluväljaku pääle kokko. Kõnõldas, et inemiisi oll’ 70 000 kooni 100 000.

    Taa üülaulupido oll’ esieräline – pidolõ olli validu laulu, midä rahvas tiid, a nuu es olõ hariligu koorilaulu ega säändse umptsa-umptsa lorilaulu, a väega ilosa laulu. Laulõ valija olli lännü riski pääle, toonu lava pääle Kalda Indreku, Söödü Jaani, Tuksami, Sibula ja hulga tõisi, kedä innekõkkõ või pitä väikun ruumin ja väikumbalõ seltskunnalõ esinejis. A seokõrd laulsõ kõik taa rahvamass naidõ laulõ üten ja vast tuuperäst, et naa laulu omma ilosa, ühenè üülaulupido rahvast viil inämb.

    Ma kai üülaulupito telekast ja arvada tekk’ tuud inämbüs Võromaa inemiisi. A esiki telekast kaiõn sai tuust väega võimsa tundõ. Kõgõ inämb tulõt’ üülaulupido miilde keväjäst Umma Pito, kon võrokõsõ säändse hää ütidse tundõ saiva. Paistus, et sääne suur ütenlaulminõ eesti rahvalõ passis, kuigi om küland vahtsõnõ kommõ ja saksu perrä tett. A perämädsel aol om laulupido mano tuudu kõvastõ peris umma, kõrrast inämb lauldas vanna regilaulu ja säänest hingest tulõvat ilosat autorilaulu.

    Järgmäne Uma Pido plaanitas pitä 2010 aastagal. Tuu, ku häste timahavanõ Tal’na üülaulupido kõrda läts’, võinu anda Uma Pido kõrraldajilõ julgust samma rita edesi aia. Kõik laulu, midä suurõ rahva iin lauldas, et piäki olõma nii hirmus tuntu. Pääasi, et naa omma ilosa ja rahvast ühendänü.

    Rahmani Jan

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!