| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo: |
| | Vana Võromaa Karula kihlkund |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Trenn lehmäga võiki joostõn | | | | Mandli Sulõv | | | | Ma kõnõlõ üte uma väega hää sõbra juhtumisõst maal, Räpol, kon täl naasõga väiku talokotus om.
Sõbõr om tegeligult läbi-lahki liinamiis. Maaelo kar’avirtsahvtist tä suurt midägi ei jaa. Tuuperäst ka järgmäne lugu aastast 1989.
Tä pidi uma naasõga lehmä ja pinni. Olliva viil mõnõ vähämbä eläjä kah.
Oll’ kuum suvinõ päiv. Lehm kaksas’ hinnäst ketist valla ja sõbral oll’ edimäne asi elläi kinni võtta. A kuimuudu?
Spordimehe hingega vällel mehel õnnistu lehmä hannast kinni haarda. Tä mõtõl’, et eks niimuudu tuud eläjät kinni habitas. A eläjäl oll’ tõistsugunõ mõtõ. Tä mõtõl’, et pini om hanna külen ja lei tagajalguga üles, et rabõlõs pini käest vallalõ.
Sõbõr keerut’ hanna jõhvi viil ümbre käe ja pidi kõgõ jovvuga lehmä kinni. Midä kõvõmbalõ tä hannast kinni hoit’, tuud kipõmbalõ lehm tuurõ üles võtt’.
Nii elläi ku mu sõbõr joosiva niimuudu uma viis tsõõri ümbre elämise. Viimädse tsõõri olliva väega kõva juuskmisõga, selle et sõbõr hoitsõ joba katõ käega hannast kinni. Sõbõr oll’ nigu nakjas hanna külen. Tä mõtõl’, et mis jutt tuu om, et eläjät saa ei taltsas tetä.
Lõpus olli lehmäl silmä paheldõ ja jala väega harku, et maaha es sadanu. Sõbõr püssü ka suurõ vaivaga jalgu pääl. Nä mõlõmba vahe tõnõtõsõlõ näkko, egäüts oll’ umin mõttin.
A naanõ sai keti kaala panda. Vot määnest juhust või liinamehest maamehel ette tulla! Tegeligult oll’ «tuu hää trenn», midä sõbõr perän ütel’: «Uma pääga es naanu ma viit tsõõri ümbre elämise juuskma!»
| | |
| Häüss uma raha iist | | | | Ruitlasõ Olavi, massumasja | | | Võimuliit taht tetä 5000-kroonidsõ autidõ registriirmismassu ja nõsta ammõdimassinidõ erisoodustusmassu katõkõrdsõs. Egä poliitigu ei varjagi, mink jaos rahha vaia om – innekõikõ õks eelarvõ puudujääke täütmises.
Massumasja käest om poliitikul iks kõgõ võtta. Ku poliitikul jälki eelarvõ täüs ei tulõ, saa panda mano suidsupakilõ, viinapudõlilõ, bendsuliitrile. Massumasjal õks nii pall’o jakkus...
A ku om poliitigu kõrd rahaga mõistligult ümbre kävvü, raisatas massumasja papp är arõngukava «Eesti Toit» pääle, tunnislausõ «Welcome to Estonia» pääle... Ku poliitikil olõ-i parajalõ muud tetä, sõs mängvä nä kasvai punamonumentõga. Ku sa tegeligult muud ei olõ ku üts m..., sõs avida vähämbält inemiisi mano tetä! A är koingu pronkssõduriga, kiä latsi ei saa ja tõi analüütikide arvamisõ perrä riigile kooni 6,8 miljardit kahâo...
Transiidi kotsilõ üteldi perän timäst vallalõsaamist, et mi saami väega häste ilma kah. Et transiit om nigunii rohkõmb nigu tiirüüvlide teenistüs ja Eesti riik piät uma silmä tõistsugudsõ ärmajandamisõ tsihin hoitma.
Vinnemaaga ärri ajava eestläse saiva õks väega kõvva perstpiten... Nii mitmõgi paki pilli kotti... A ku om aig ärimiihi käest andõ vasta võtta, sõs om poliitigu karvanõ käsi väega pikk...
Vabahussammast om «egäl juhul» vaia, mi sõamiihi piät kimmäle Iraagin ja Afganistanin hoitma, meil omma jo liitlaisi iin kohustusõ... Hispaania tõi uma väe vällä, mitmõ suurõ riigi niisama, a meil omma õnnõ kohustusõ liitlaisi iin... Mis sa tuu vabahussambaga tiit, ku orja geeni omma sul õks seen. Viländ om tuust vabahusõ ümbre leierdämisest, võtkõ tuu kuradi vabahusõkell maaha ja pankõ persekell asõmõlõ! Las näütäs Tal’nan kõigilõ, ku persen as’a parajalõ omma...
Ja kõgõ lõpus piät massumasja uma raha iist poliitigu häüssä kullõma, nigu «15 aastaga viie rikkaima riigi sekka!»
Kelle nokikõsõst sattõ aasta tagasi sõnakõsõ: «Uus valitsus jätkab ranget ja ülejäägiga eelarvepoliitikat ning vähendab valitsussektori võlakoormust»? Kon tuu ülejääk om, Andsip-poiss, midä sa lubasit?
Mul om sääne tunnõ, et ku poliitikus tahat saia, om edimäne nõudminõ, et piät parasjago sitt inemine olõma. Ku valimisõ tulõva, panõ ma kimmäle kinda kätte, selle et pallidõ kässiga sita seen soriminõ inemisele sukugi hää ei olõ...
| | |
| Ristkõkasvatus | | | Tuu oll’ õndsal kolhoosiaol, ku Valtõr viläkuivusõn abis tüül oll’. Sääl olli kottõga ka hainasiimne.
Valtõr kai ja märgot’, et om illos verevä ristkõ seeme: suur ja puhas tõõnõ.
Koton oll’gi hädäline tetä värskit hainapõldu: kats lehmä, pullipõks, õhvakõnõ ja lambakari oodiva nõnaesist.
Tõsõl pääväl võtsõgi Valtõr pad’akoti üten, salamahti pandsõ siimne sisse ja vei kodo keväjät uutma, et sis maaha külbä.
Nigu märgotõt, nii ka tett. Valtõril hüvä miil, et hain paksult üles tull’.
Aig läts’ edesi ja Valtõr kai ütskõrd, et võissi joba eläjile ette niitä. Võtsõgi vikati ja läts’ niitmä.
Kai miis haina ja märgot’, et seo joht ristik ei olõ. Vei eläjile ette, nuu ka es süü. Hainal tõistmuudu nuhe kah man.
Võtsõ haina tüüle üten ja küsse agronoomi käest seletüst. Tuu ütel’, et taa om mesik. Es jääki muud üle, ku hain maa sisse väetüses kündä.
Hoobi Ilse
| | |
| Tossu Tilda pajatusõ | | | Kon nuu latsõ käve?
1970. aastil käve Võro liinakooli latsõ huvisõidul Riian. Kaeti egäl puul suurõn ja uhkõn liinan ümbre, eläjäaian kah.
Ku kõtu tühäs lätsi, otsiti üles söögimaja. A suvinõ aig, süüjit väega pall’o – saalin es olõ üttegi priid kotust. Saali kõrval oll’ tõnõgi tarõ, kon süvvä sai. A ussõ pääl ütel’ silt, et sinnä tulõva süümä parteikooli opja. Oppaja ütel’ latsilõ, et tulõ tõnõ süümiskotus otsi.
Timä juttu kullõl’ päält rõivaruumi tädi säältsamast kõrvalt. Tull’ vällä, et tä mõistsõ eesti kiilt ja täl oll’ väega hää miil eestläisi pääle.
Tuu tädi kässe julgõlõ ussõst sisse astu: latsõ piät iks süvvä saama. Nii tettigi. Väega hää süük oll’. Ku taldrigu olli pia tühä, astõ ussõst sisse katskümmend nuurt hüdsimusta miist. Kiäki latsist ja ka oppaja es olõ innemb elosat niigret nännü. No külh oll’ vahtmist!
Ku latsi käest koton perän küsüti, miä jäi Riia liina reisi päält kõgõ rohkõmb miilde, oll’ vastus ütsmiilne: katskümmend niigret! Õnnõ üten perren vanaesäkene kraapõ hindäl kukrut ja arot’: «Mitte ei saa arvu, kon nuu latsõ käve, kas Aafrikan vai Riia liinan!»
Kombainer
Miis oll’ kombainer. Ku oll’ vilävõtt, tekk’ tä põllu pääl tüüd ilda õdaguni.
Ku kodo tull’, mõsk’ naanõ parajadõ vüürüse põrmandut.
Miis tahtsõ tarrõ minnä ja kärät’: «Aja kombain iist!»
Magama minnen käänd’ naanõ sälä. A ku miis naas’ meelütämä, et naanõ hinnäst timä poolõ käändnü, põrot’ ärvihastõt ja pahanu naanõ vasta: «Ei nakka ma üte olõkõrrõkõsõ peräst kombaini ümbre käändmä!»
| | |
| Hüvä nõu: Tõistmuudu küdsekarduli | | | Vaia lätt: värskiid vähämbiid karduliid, oliiviõlli, võidu, rosmariini, mõni kiblugaküüds, suula.
Mõsõ värski karduli häste puhtas. Kuuri olõ-i vaia. Vähämbä karduli ommaki seo söögi jaos parõmba.
Keedä karduli soolavii seen pia pehmes. Sis panõ panni pääle oliiviõlli ja võidu ja küdsä karduli läbi. Praatmisõ aigu puista pääle purus tett kibluk ja rosmariin. Jätä mõnõs minutis kaasõ ala tõmbama. Kardulikoorõst om no saanu mõnus krõmps katõ kardulilõ pääle. Oliiviõli asõmõl või süüki vast ka hariligu õliga tetä.
A rosmariin (kas värski vai kuivatõt) piät egäl juhul olõma – kuivatõt rosmariin olõ-i kallis, ku poodist ostat.
Fastrõ Mariko
| | |
|
|
|
