| Pääleht |
Uudissõ |
Elo: |
| Vana Võromaa Karula kihlkund |
Märgotus |
| |
|
|
| Parksepä perrepäiv jäi laadalõ ja ilmalõ ala | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | | | | | Võigõlõmisõ kunstõ näütsi judoklubi Rei poiskõsõ ja tütärlatsõ. | | 130 aastat vanas saanu Kungla puhkpilliorkestri täämbädse mängjä. | | | | | |
9. põimukuu pääväl peeti Parksepän joba kolmandat kõrda suurt perrepäivä. Ettevõtminõ oll’ häste kõrraldõt, a rahvast tull’ paiga pääle veidü – sattõ vihma ja pall’o lätsi hoobis Hauka laadu pääle.
«Ilm vast hiidüt’ inemiisi, a tsipakõnõ süüd oll’ ka Hauka laadul,» oll’ perrepäävä kõrraldaja, Võro miis Partsi Hugo (55) veidü kurvamiilne. Meele tekk’ hallõs tuu, et oll’ kutsutu hulga häid ülesastjit, a olõ-õs, kelle iin üles astu.
Perepääväl näütsi võitluskunsti Rei klubi judopoisi ja -tütrigu, Otto-Triinu modelli teivä tutvas kõgõ vahtsõmbat latsirõividõ muudu ja üles asti ka külälise Lätist.
Õdaguspoolõ peeti puhkpilliorkestri Kungla 130. sünnüpäiva. Orkestri sünnüpääväpito tull’ külh hulga rahvast kaema ja mängjile õnnõ suuvma.
Kellä katsa aigu õdagu naas’ pääle pido, sai kaia tulõvärki ja tandsi andsambli Nööp laulõ perrä.
Kas Parksepän tasos aasta peräst iks jäl perrepäivä kõrralda? «Muidogi! Harinu joba, et augustikuun om perrepäiv,» oll’ Partsi Hugo tujo päävä lõpus joba parõmb. «Mõtõ tetä säänest üritüst oll’ joba sis hingen, ku ma võtsõ vastu tüüpakmisõ naada Parksepä rahvamajja edesi arõndama. Mina olõ arvu saanu, et kõik nakkas iks perrest pihta. Ja om kuigi iks vaia, et perre kotost vällä tulõsi.»
Mullõ hindäle miildü seo päiv väega. Sai nall’a, oll’ pall’o ilosit ja esieräliidsi ülesastjit. Müts maaha Partsi Hugo iin, kiä iks võtt ette säänest asja kõrralda.
Ku tulõva aasta iks sääne üritüs tulõ, sis lää ma kimmäle vahtsõst. Soovida ka tõisil minnä.
| |
|
|
|