| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo: |
| | Vana Võromaa Karula kihlkund |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Traksi Marko: mu jaos omma kõik võidu tähtsä! |
| | | | | | Nuur jõvvomiis Traksi Marko om joba mitmõkõrdnõ Euroopa meistre. | | | | |
Ku näeti Võro liina pääl kõndman häste suurt ja kimmä olõmisõga nuurt miist, sis võiti hindä ette mõtõlda, et vast tuu omgi tuu Traksi Marko (19) Võro liina vägimiis, kiä surb rõnna päält 210 killo ja kink kaalan om olnu pall’o medälit.
Uma lühkü elo joosul om hää olõki ja rõõmsa meelega Marko joba pall’o saanu: om Võromaa nuuri meistri nõstmisõn ja mitmõkõrdnõ Euroopa meistri. Võistluisil om timä kaal 130 killo. Nii et kes taht, tuu või timäga mõõtu võtma minnä.
Inemise suvõl puhkasõ, kas sa kah vai tiit iks egä päiv trenni?
Kõva trenn om iks egä päiv, aastaaost tuu ei olõnõ. Ku om tähtsä võistlus tulõman, sis tulõ iks suurõlt valmistuda ja kõrraligult trenni tetä.
Kas vahel tulõ sääne tunnõ ka pääle, et no ma tõtõst inämb ei jõvva?
Om iks. A tuu jaos omma väega hää sõbra ja trenniseldsilidse, kes iks takast tsusk’va. Säänest asja, et ei jõvva inämb, tuud om väega harva, võisi üteldä, et piaaigu olõki-i.
Kas trennin om suurõmb sõnaõigus sul vai treeneril?
Peris säänest klassigalist treenerit mul olõki-i. Mul om tuu iist väega hää trenniseldsiline, kes käü mul võistluisil üten ja kes iks om trenni man kah. Timä avitas minno nii jovvu ku nõvvuga. Timäga tetäs ka plaani, et mis pääväl mis trenni tetä: iispäävä ma suru rõnna päält, tõsõpäävä tii kükmist ja riidi jõutõmmõt.
Mis om su jaos põratsidõst võitõst kõgõ tähtsämb?
Naid asju ei saa nii kõrvuisi säädi. Mu jaos omma kõik tähtsä võidu. Ei saa üteldä, et oh, seo võistlus om tähtsä ja seo olõ-i. Ei, kõik kotusõ, mis ma olõ saanu, omma mullõ tähtsä.
Kas sul säänest inemist ka om, kellele nii alt üles kaet?
Võromaa uma mehe Pungitsa Meelis ja Miti Tarmo. Kats hääd rammumiist, kes omma suurõs iinkujos. A moido maailma plaanin om üts nõstjamiis Ryan Kennely, kes om rõnna päält surbmisõ kuning põra viil. Kunagi tahasi olla sama hää nigu timä om.
Kas Võromaal om hää ellä? Kas tan saa häste trenni tetä?
Mullõ Võromaa miildüs. Trenni poolõ päält om meile vasta tulnu Võro spordikeskus, kes om lubanu meil trennias’a sinnä ütte nukka maaha panda. Sääl saami kõrraligult trenni tetä. Võromaalt är minnä ka ei taha. Hää rahulik, olõ-i tuud suurõ liina larmi ja mürrä.
Mis sul hinnäst lõdvas laskõ avitas?
Kalal miildüs kävvü. Võta paar sõpra üten ja lää Võhandu jõõ viirde kalla püüdmä. Ja ega ma tuud kallu peräst ei tii, ma niisama umas lõbus ja jovvu saamisõs. A ku õngõ otsa suurõmb kala trehväs, sis pandas tuu iks panni pääle vai patta.
Ega seo nõstmisõ iso sul jo üleüü es tulõ. Ku vanalt taad asja tegemä naksit?
Oll’ nii, et lätsi Allikvee Heini mano kergejõustigu trenni, ku olli 14aastanõ. Sis olli ma viil väikene ja nõrk poiss, tuuperäst tull’ naada jõutrenni tegemä. Ja sis naas’ taa miildümä. Muidogi sai Eurospordi päält naid rammumiihi võistlusi kaetus ja hindä ette mõtõldus, et kunagi tahasi ka sääne kimmäs miis olla. Ku olli 15aastanõ, mõtli, et lääsi Eesti noorõ rammumehe konkursilõ ja sääl saigi põradsõ trenniseldsilidse hindäle.
2007. aasta keväjä kävevä pääliina mehe umma varustust näütämän. Mano kõnõli, et kuis nimä trenni tegevä. Nimä paki, et mine käü ja proovi. Säält tull’gi edesi mullõ joba seo aasta Euroopa meistri tiitli jõutõmbõn (tuu tähendas, et kolmõ alaliigi kulla anni kokko meistritiitli).
Kas sul lemmikelläi ka om?
Koton om säitsmeaastanõ suur segävereline armsa ja sõbranõ krants Mõmps. Timäga iks proomi egä päiv mängi. Ku juhtus nii, et olõ pikält kotost är ja lõpus tulõ, sis paar päivä käü tä mul iks egäl puul üten. Hää iks olõs, ku olõs naid pinne rohkõmb, a sis piät näide jaos rohkõmb aigu ka olõma ja tuud mul kaâos olõ-i. Timä om kõgõ edimäne, kes tervitäs, ku kodo tulõt. Tä joba kuuld trepi päält sammu är, et uma tulõ.
Kost vanõmba peri omma? Kas ja kuis nä omma su sporditegemist tugõnu?
Esä om peri Tartost ja imä Verskast. Muidogi omma nä mullõ toes ja omma uhkõ mu üle. Ku saava, sis käävä nä iks minno võistluisil kaeman ja muidogi ku vaia, sis tugõva moraalsõlt kah.
Midä arvat Parksepä koolist, mille keväjä lõpõtit? Kas oppaja saiva arvu, et sul om kõva sporditegemise-huvi?
Mullõ miildü tuu kuul ja oppaja tulli kah vasta. Ku oll’ vaia minnä, sis iks tüllü tuust es tulõ. Ega sis määnestki perräandmist es tetä, et oh, sa spordipoiss, sa saat niisama hinde. Olli täpsele säänesama opilanõ näide jaos nigu egä tõõnõ. Perän lätsi ja tei kõik tüü ilosalõ perrä ja oll’gi kõrran. Õnnõs olõ-i mul puupää, nii et väega rassõ tuu mullõ es olõ.
Kas tulõvigun tahat jäiä Võromaalõ ja siin uma perre luvva vai om arvada, et läät iks siist är?
Är siist joht minnä ei taha. Arva, et kõrra piät iks är käümä opman ja sis tulõ iks tagasi. Võro om iks mu kodoliin.
Küsse Peedosaarõ Kaisa
| | |
|
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/1460.jpg&h=279&w=300","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=300,height=279"))
