| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo: |
| | Vana Võromaa Karula kihlkund |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | | | | KAMA KAIDO, Liivakingu miis | | | | |
Ku sa tahat ellä säändsen paigan, kon om pallu mõtsa ja inemise kõnelese võru kiilt, sis om Karula su jaos kõgen ilman tuu ainumane õige kotus.
Ma trehvässi Karulale 1975. aastaga suvel, õkvalt sis, ku keskkuul oll parasjagu läbi ja papre joba ülikuuli sisse viidü. Tullimi üten sõbraga timä tutva mõtsavahi manu. Üte bussiga Valgast Lüllemäele, tõsega Lüllemäelt Koobassaarde ja sis jalaga läbi mõtsa Sillale. Es mõista ma tuudaigu arvada, et seo juhusse pääle mõtsavahi manu minek pand mu elukese paika ja ma elus aos taha Karulale pidämä jää.
Tuust aost om väega pallu muutunu – sõber ja timä tutva mõtsavaht omma mõlemba ammuki maamullan, Silla mõtsavahikotus om vasta maad är mädänü, Koobassaaren ole ei inämb mõtskunda, mõtsaülemb Kuke Mikk om Apja järve är uppunu, Lüllemäe bussiputkat ei ole inämb ja tuu asemele om Vabadussõa avvusammas tagasi pistü pantu.
Kolmkümmend kolm aastakka om pikk aig ja tuu aoga iks juhtus ütte ja tõist – vinne võim om otsa saanu ja Eesti riik tagasi tulnu, Kaika kuul om kinni pantu, sis vahtsest vallale tettü ja sis jäll vahtsest kinni pantu, Karula mõtsu hoitmises om rahvuspark tettü, Kaikal om edimäne suveülikuul är peetü ja tuu perrä suveülikuul umale nime saanu.
Mõtsa jaos om 33 aastakka lühkü aig. Mõtsan ei muutu seo aoga pallu midägi, ku just inemine ei lää ja ei muuda. Ja ku inemine ole ei midägi muutnu (tuu tähendäs – ole ei mõtsa maha ragunu), sis om mõts iks tuusama. Nuur mõts om muiduki suurembas kasunu, a vana mõts om säändene nigu tä oll. Ähijärve lõunanukan Sitiksaaren om pedästü, miä oll tuudaigu 140 aastakka vana ja om nüüd sis 170 aastakka vana. Õnne 1985. aastaga suur torm ai üte jao vannu puid maha ja ma lõigassi tast umale kuurma jao lastuplukke.
A mõni asi om mõtsan ka tõiste – vaihepääl om maiai (kobras) mi maale elämä tulnu ja ehitäs nüüd mõtsakraave pääle tamme.
Inemise muutuse ja ei muutu ka. Ei ole inämb Saaron Piitret, kiä umaaigu Ähijärve saekaatriga kammand. Apja külä om pia tühäs är jäänü, ütsindä Kivi Luule korstnast käü viil suits vällä. A Kolski külävanemb Kargaja Vello om iks suve aol paiga pääl oleman. Ja Kaika Laine kamandas Püssäl ja Soe Elmar pand püdälit (kaane). Ain Kaalep suvitas iks vannamuudu Soral. Ja nuuri tule manu. Visnapuu Jaani poja omma kõik Karulale tagasi tulnu ja kammandase lihalehmiga ja omma suure jao kolhoosiaigsit nurmi võsast vällä ragunu. Navitrolla om Vanan Haukan, Kuksi Ants Rõõmul, Celia Roose ehitäs Pirrupuusaaren maia jne.
Ku sa tahat ellä säändsen paigan, kon om pallu mõtsa ja inemise kõnelese võru kiilt, sis om Karula su jaos kõgen ilman tuu ainumane õige kotus.
| | |
|
|
|
