Nummõr' 60
Mihklikuu 28. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Osa viläst jääs põllu pääle
  •  
  • 10 aastakka Estoniast
  •  
  • Luud ussõ iin and kavvõst märku: mine tagasi!
  • Elo
     
  • Teppo pill - latsõpõlvõ unistus
  •  
  • Tervüseviga sekä-i tüütegemist
  • Märgotus
     
  • Peegli Henno: Võrumaal om uma nägu viil olõman!
  •  
  • Kas võro kiil'om valmis?
  • Aholämmi
    Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Luud ussõ iin and kavvõst märku: mine tagasi!
     
    Saarõ Evar
    evar@wi.werro.ee
       
     «Majast varastati käekott koos 2500 krooni pensionirahaga. Varguse ajal oli perenaine kodu lähedal põllul, ukse ette oli pandud hari,» võisõ lukõ Põlva politseikroonikast. Egäüts' tiid, et sääne om Võromaa vana tava – ussõ ette luud, pürst' vai tokikõnõ panda, ku kedägi tarõn ei olõ.

    Vaivalt et tuu määnestki uskmist näütäs, innemb om tuu märk' õigõlõ inemisele: «Är minku tarrõ müüdä kolk'ma, meid ei olõ koton.» Uskmisõ asi om joba pihlõ-ossakõsõ riputaminõ ussõlingi külge, miä piät ka kur'a märguga tulõjat tagasi hoitma – tuud olõ ma nännü õnnõ Harglõ kihlkunnan.
    Paide Loreida tunnistas nii lukku ku pürsti ussõ iin. 
    Lätsi Tännässilmä ots'ma, et kiä tuu vanast kombõst kinni piten varga ohvris trehväs'. Ku lõpus õigõ inemise, Paide Loreida (78) kätte sai, naardsõ tuu: «Olõ-i ma nii ull' kah! Ku ma kotost är lää, om mul iks ripplukk ussõ iin. A sõs ma es olõki
    kavvõh, tahsamah sanna man panni ädälähaina rõuku. Tuu varas om varõmb kah läbi aknõ seeh käünü ja üts'kõrd ma näi är, ku tõmmas' ust seestpuult kinni ja lassõ har'a ussõ ette tagasi sata. Ma lätsi sõs õkva takah, et kos sa läät.»
     
    Loreida kõnõl', et Eesti-aigu es käüki tarõussõ lukku. Vargit oll' veidü ja noid mõistõti väega hukka, näüdäti latsilõgi, et kae, seo om varas, kae, seo om joodik, juu viina nigu hopõn' vett. Vargit es siginõ Tännässilmä ka Vinne ao alustusõn. Taa külä rahvas tekk' esi kolhoosi, tast es viiä pall'ond kedägi Tsiberihe ja hulkjat rahvast küllä elämä es tulõ. A ku ehitedi vahtsõ maja, tull' joba egäsugutsiid.
    Üts' kergide elukombidõga kar'anaanõ tetti tüült valla ja tä kolm last jäivä õkva näl'gä. Nuu naksi Loreida poolõ süvvä ots'ma käümä: muialt aeti pini pääle.

    «Latsõ kävve Vahtsõliina kuuli, algul küssevä süvvä, peräh sõidurahha kah,» ütel' Loreida. «Pois'kõnõ sai täüskasunus ja käve iks siiä, algusõh rahha lainamah ja lõpus näet, nakas' vargusõ pääle kah. Nüüd om tä joba kats' kõrda vangih olnu ja mul om tä nüüd kolmas kõrd vangi panda,» ohkas Loreida. «Ma keeli jo pääle eelmist vargust är, et tä umma jalga siiä ei tuus. A tä tulõ iks, mõist ilostõ kõnõlda, pissar om õkva silmän, et võlg om kaalah ja kinniminek'.»

    Paide Loreida om tõtõst hää süämega. A luvvakommõt tunnistiva ka tõsõ seo nuka inemise. Üts' miis' Tännässilmä tüükuast ütel': «Ku ma kotost är lää, panõ iks ussõ lukku ja panõ luvva kah ussõ taadõ. Ku kellelgi viil pini valla või olla, sõs om jo väega hää, ku luvva perrä är näet, et kedägi olõ-i. Ma ei tulõ sõs autostki vällä.»

    Õie Kiuma küläst ütel', et tä nii väega tuud luvvakommõt ei piä, a sõsar' Salme külh pidä: «Ku võõras tulõ, nakka-i linki lahkma, link' es'ki jo vilets. Muido arvas, et mi maka vai midä, a ku luud om ussõ takah, sõs näge õkva är, et olõ-i kotoh.»

    Nõmmõ Maie Kiuma raamadukogost ütel', et pihlõossa ussõ külge pandmist timä nännü ei olõ, a autu pääle kül pandas ossakõnõ vai mar'ats'auk, usutas, et tuu hoit õnnõtusõ iist. Tä esiki oll' umalõ pojalõ bussi tsõõrikuupa pihlõossa poetanu, ku tuu kinobussiga pikä reisi pääle läts'. Pääle reisi käve kump'man –ossakõnõ oll' alalõ. Ja ku poig kõnõl', kuis praami pääl läts' bussin loksutamisõst gaasiballooni kraan' valla ja buss' tull' gaasihaisu täüs, sõs sai imäl lõpmada hää miil', et tä ossakõsõ pand', usu vai arva tuu man, midä tahat.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!


    Ilma võro keelelda mu meelest võro kultuuri inämb olõ-i.

    Kirämiis' Kaplinski Jaan võro keelest ja kultuurist (VT)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!