Nummõr' 161
Põimukuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Suvõülikuul Kaikal
  • Uudissõ
     
  • Näütemäng mitmõst kuulsast kalamehest
  •  
  • Tulõ kolmas öko-pido
  •  
  • Kanepi raamadukülä edimäne raamadupäiv
  •  
  • Siska Johannesõ luulõtusõ kaasi vaihõl
  • Elo:
     Vana Võromaa Karula kihlkund
     
  • Mõts ja inemise
  •  
  • Terve elo Apja mõtsu seen
  •  
  • Lattiku kodotalon eläs nuur pere
  •  
  • Kivist poiskõnõ ja ei üttegi pinni
  • Märgotus
     
  • Traksi Marko: mu jaos omma kõik võidu tähtsä!
  •  
  • Parksepä perrepäiv jäi laadalõ ja ilmalõ ala
  • Perämine külg
     
     
    Suvõülikuul Kaikal
     
    Rahmani Jan
    info@umaleht.ee
          
     
     
     
    1989. aastagal edimäst suvõülikooli juhatanu Visseli Agu timahavadsõ ettekandõ jaos oll’ Kaikalõ tuud kerkokell. Ettekandit kullõl’ tõisi siän ka kirämiis Kaalepi Ain, kiä suvitas Karula kihlkunnan. Navitrolla maalitarõ. Kunstnik Navitrolla kõnõl’latsilõ värvest ja lask’ pinne maali. Esi näüdäs’ muidogi ette kah. 
          
    Nädälivaihtusõl, 8.–10. põimukuul Kaikamäe otsan peetü 20. Kaika suvõülikuul läts’ kõrda: ilm oll’ hää ja inemiisi parasjago.
     
    Nädälivaihtusõl, 8.–10. põimukuul Kaikamäe otsan peetü 20. Kaika suvõülikuul läts’ kõrda: ilm oll’ hää ja inemiisi parasjago.

    Edimäne Kaika suvõülikuul peeti joba 1989. aastagal säälsaman Kaikal. Säält om seo võrokeelitside ja -meelitside inemiisi suur suvinõ kokkosaaminõ nime kah saanu. Timahava käve suvõülikoolin pia 300 inemist, nigu perämäidsil aastil õks.

    Kolmõ päävä seen saiva suurõmba inemise kullõlda loengit ja muid ülesastmiisi, tetti ka väiku ümbresõitminõ Karula kihlkunnan.

    Latsõ saiva hobõsõga sõita, lambit pükä, mett võtta, maali ja meisterdä, multikit ja tõisi latsi ülesastmisi kah kaia.

    Timahavadsõ suvõülikooli man jäi silmä tuu, et taaga oll’ üten tulnu väega hulga paigapäälist rahvast. Kuigi joba paar aastakka omgi suvõülikooli kõrraldus päämidselt paigapäälidse rahva käen, jäi Kaika kandi rahvas timahava esierälidselt silmä. Aituma Kaika rahvalõ ilosa suvõülikooli iist!
     
     
    Juhtkiri: Sõda ja suur spordipido
     
    Gruusian käü sõda, a Hiinan peetäs suurt spordipito. Inemise kullõsõ uudissit ja saava teedä, kiä määndsegi medäli om võitnu ja määne sild vai satam purus om pommitõt. Ja olku pääle, et sõda käü, pito peetäs õks edesi.

    Om kõnõld, et olümpiät tetäs tuuperäst, et ilman rahu püsünü. Seo Hiina olümpiä om näüdänü, et tuud juttu peris usku ei saa. Noist, kiä omma hellü nõstnu tiibetlaisi tugõmisõs, vällä ei tetä. Tiibeti asja peetäs Hiina riigi siseas’as. A tuud, midä tetäs Põâa-Osseetian, maailm väega selgele Gruusia siseas’as ei piä. Vähembält ei paistu tuu viil kuigi vällä.

    Kuigi Gruusia sõda om õkva alanu ja täpsele ei olõ teedä, miä sääl õigõhe sünnüs, saanu olümpiä kõrraldaja midägi ilma rahu hääs är tetä. Olõmpiä tulnu katski jättä, selle et sõda käü. Sis vast püürdnü inemise ja riigi inämb uma näo Gruusia poolõ ja tahtnu täpsehe vällä uuri, miä sääl õigõlõ sünnüs ja kuis saanu sõa är lõpõta.

    Rahmani Jan
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!