| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo: |
| | Vana Võromaa Urvaste kihlkund |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Soomõ traktorimuusõum om kõva sõna | | | | Saarõ Evar |
| | | | | | Vindläne om sändse McCormicu linttraktori mõõdi katõga läbi korrutanu ja niimuudu jossi valmis tennü. | | | | |
Ku Helsingist 75 kilomiitret Turu poolõ sõita, näütäse sildi traktorimuusõumi poolõ.
Sinnä sissekäändmine tasus egäl juhul är. Nii suurt parki vannu massinit es olõ ma uman elun viil nännü, ku Kovela talu traktorimuusõumin.
Vannu traktorit om sääl rohkõmb ku sada tükkü, lisas viil paarkümmend kombaini, põllutüümassinit, hulga rehepessümassina mootorit, umbõs 300 vanna mootorsaagõ.
Nätä om ka puurattit, hobõsõriistu ja võiumassinit, a päämidselt om roolin iks ravvaaig.
Suumlaisilõ miildüse väega Fordsoni ja Fergusoni, a huvitava omma ka raudtsõõrõga John Deere, edimäne tsillokõnõ Valmet, Dawid Brown ja mõnõ peris esierälidse saksa põkamargi.
McCormicu linttraktorit kaiõn saat arvu, et vindläne om tuu massina kõik mõõdi katõga läbi korrutanu ja niimuudu jossi valmis tennü.
Huvitava omma ka 1960. aastidõ Fordi mõtsatraktori, kon kummagi tagatsõõri mant lätt kardaan üte edetsõõri manu.
Lövvüs ka egasugutsiid nõstukit ja koppõ, mink man jäät märkmä, et ravvadsõ mehe pidi kopamehe tüüd tegemä nii siin- ku säälpuul Soomõ lahtõ. Vai kuis teile miildüs puulahkja, kon kats suurõ raudtsõõri külge keevitedüt kirvõst mugu käävä ümbre ja lahkva kõkkõ, midä paku pääle pandas? Kedä massinaehitüse mõttõ arõnõminõ ei huvida, või kaia klassikalidsõ ao kapottõ illu, minkalõ seoilmaaigsil traktorituutjil ei olõ jälki suurt midägi vasta panda.
Vele Karhu, Erkki ja Eero, naksi vannu traktorit kõrda tegemä 1970. aastil. Küländ suur osa katõn hallin vällä pantuisist traktorist lätt ka käümä ku vaia. Mõnõga näist käüdäs talupäivil kündmän ni riiht pesmän.
Huvitav om kaia, kuis ammõtlik muusõumivälläpanõk lätt ütest otsast üle talu seoilmaaigsõs villäkasvatusõ tehnikas ja tõsõst otsast vanaravvaunikus, õigõmbidõ nois massinis, midä ei olõ jõutu viil kõrda tetä. Nii nigu arheoloogiamuusõumingi ei näüdätä õnnõ tervit savipottõ, om ka lagunu vai poolik massin vahel peris huvitav kaia.
Niikavva, ku mehe massinidõ vaihõl jalutasõ ja poiskõsõ istmit piten turnõlõsõ, saava pernaasõ kävvü talu käsitüümuusõumin.
Tuu muusõum sai alustusõ nii, et suurtalu tiinjide kappõ remondi aigu tühäs teten lövveti säält hulga piaaigu saa aasta joosul kannõtuisi ja kandmalda rõivit, tüürõivit, pidurõivit ja koolda-rõivit.
Nüüt omgi nii, et ku ekskursioonilõ tulnu miihil lätt massinidõ pääle silm esihindäst palama, sõs naisiga tegeles giid, kiä näütäs, kõnõlas ja pakk vanaaolidsõ kohviveskiga jahvõtut kohvi.
| | |
|
|
|
![](javascript:var newWin=window.open("naita_pilti.php?pilt=img/1442.jpg&h=310&w=200","","toolbar=no,location=no,directories=no,status=no,menubars=no,scrollbars=no,resizable=no,width=200,height=310"))
