| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo: |
| | Vana Võromaa Urvaste kihlkund |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Hukkalännü hainavidämine | | | | Liira Singa | | | | Oll’ väega vihmanõ suvi. Hainangu aigu mitu nädälit kupat’ vihma, nii et hää peremiis es aja pinnigi tarõst vällä. Mul valut’ kah hirmsahe süä kuivõ rukõ peräst, mis sai inne vihmu üles vorbitus.
Sõs tull’ üts tahedamb ilm. Hummogu näüdäs’ esiki päivä, miä tulõt’ mullõ kõrraga miilde kuiva rua hainamaa pääl.
Mul es olõ traktorit õga ka tüütegijit. Joosi ruttu külä pääle api otsma, nii et hing nööriga kaalah.
Kõgõ inne pei naabrimehe puul kinni, kellel oll’ üts armõdu vana põkats. Kutsi sõs toda miist hainu tuuma.
Algusõh ai tä mullõ vasta, ütel’, et mu kuiva haina mädänese mõtsah. Suurõ kauplõmisõ pääle lubas’ sõski miis tulla. Joosi viil talost tallo ja otsõ ka naasõ kuurmat sõkma.
Hainamaa pääle oll’ uma versta jago maad. Kõrra ao peräst kuuligi ma kangõt mürinät, paukmist ja tsuhkmist, midä traktor ai. Tuu helü oll’ külh rohkõmb rehepessümassina muudu.
Hainasõkja naasõ olli kokko korjunu ja istõ joba käro pääl nigu kana pesä pääl.
Mu värehti kotsil urvidi ma kah hinnäst käro pääle. Massinamiis võtt’ niikavva üte kimmä lõvvatävve kangõmpa kraami.
No ku sõs traktor vidinä sisse võtt’. Käro takah hüpel’ nigu kunn ütest tiipervest tõistõ. Käro pääl naisil lei püksi püüdlit. Nä uigi, rööge ja kiidsõ. Sohvri sai arvo, et kõigilõ miildüs taa virotaminõ ja hää meele pääle pand’ jälleki kõva punn–suutävve. Logolõ põkatsilõ and’ õnnõ hako takast, nii et tsõõri all värisi.
Suurõ kurvõ pääl tull’ vasta üts vähälik miis, kiä lei ka nii verest är, et pagõsi iist puu otsa nigu orrav.
Üte kõrraga käve armõdu kõva kolahus ja käro kõigi naisiga kattõ takast. Massinamiis es kuulõ, es näe midägi, marot’ sõs ütsindä hainamaa pääle. Sääl kai taadõ, es olõ hainaliisi, es kärro. Lökut sõs hapnõ näo ja suurõ vandmisõga aigupiteh tagasi, a niikavva oll’ ka pauguga vihm säläh.
| | |
| Istkõ sis 700 aastakka! | | | | Ruitlasõ Olavi, säädüsemiis | | | Ei tiiä, mitu inemist aastan toidulisandi är tapva? Egäsugumanõ E-kraam...
E123 – amarant, midä pandas saiakõisi, sahvtõ ja ijätüisi sisse, om Ameerigan, Norran, Austrian, Rootsin ja Vinnemaal keelet.
Tuuperäst, et seo sissesüümisest võiva tulla hingematmishädä (astma), sündümise via, nurisünnitüs, massahädä vai vähk.
Tegeligult saa är koolda pall’o lihtsämpä ja odavampa:tulõ Tal’nahe elämä minnä. Tarto ülikooli doktorant Orru Hans kõrrald’ mineväaasta uurmisõ, mink tulõmi omma säändse: aastan tapp ärtsurgit õhk umbõs 300 tal’nakõist inneaigu är.
Elämine omgi umbõlõ ohtlik, tuu om selge, a ku 300 tal’nakõist koolõs inneaigu, sõs piäs doktorant Orrul teedä olõma, kuna ärkuulmisõs paras aig om? Vai kuna om inemine uma ärkuulmisõga joba ildas jäänü?
Tuu piir tulõsi kuikimuudu ammõtligult maaha märki, selle et mi, massumasja, ei piäsi noilõ pinssi masma, kinkal aig är koolda om vai kiä joba eski ildas jäänü omma.
Lõuna-California ülikooli tiidläne Longo Valter usk, et inemisel om tävveste võimalik 800-aastadsõs ellä.
Timä tüürühm näkk’ veidükese vaiva ja vinüt’ pärmiseene eloiä kümne nädälini. Hariligult eläs seo siin, midä pekri ja ollõmeistri pruukva, õnnõ nädäli. Tuu jaos, et siin kümme kõrda kavvõmb elänü, es olõki vaia kuiki pall’o tetä: pärmiseene geenikogost tull’ õnnõ kats giini – RAS2 ja SCH9 – är kistuta.
Ku no mõtõlda, sõs suur jago pensionäärest omma noidõ pärmisiiniga küländ üttemuudu – mõlõmba kobrutasõ.
Ku no pensionäärel kah nuu kats giini är kistutõdas, omgi meil 800aastadsõs elävä inemise...
Mugu massa sõs pinssi nigu lõpnut lehmä! Vai lõpmalda lehmä... Pensionääri omma sõs nigu ätigekärbläse, kiä jääseki pinisemä...
Ei, tuu elo ja surma piir tulõ põhisäädüsele sisse kirota! Et kuna om inneaigu, kuna om paras ja kuna ilda.
Sünnütämise man om näütüses kõik paigan: omma inneaigsõ sünnütäjä, omma õigõaigsõ ja ku sünnütämine ildas jääs, sõs pandas sünnütäjä sünnütämä.
Ku inemine uma põhisäädüse perrä paikapant ao täüs eläs, tulõsi niisama inemine kuulma panda... Mis tä ämmärdäs tan tõisi arvõlt!
A tuud 800-aastadsõs elämise värki tulõsi kõgõpäält eloaigsidõ kinniistjide pääl perrä pruuvi.
Om 40-aastanõ miis, viil surmani 40–50 aastat istu jäänü ja sõs tulõ tohtri, võtt vangi seest kats «pärmisiint» vällä. No tulõ elos aos kinni pantul pärmiseenel 40 aasta asõmõl päält säitsmesaa kinni istu. Tuu vast pand kurikaala joba mõtlõma...
| | | | |
| Tossu Tilda pajatusõ: Näütemäng sai tävvendüst | | | Timahava Võro folkloorifestivaali aigu näüdäti muusõumi hoovin ka tiatrit.
Parajalõ sis, ku etendüs tävve huuga käve, kõlisi üte päältkaeja, üte naasõ käekotin mobla.
Naanõ haard’ telefoni ja naas’ rahumeeli kõva helüga kõnõlõma. Eski nii kõvva, et timäle lähkümbäl istnu inemise es kuulõ inämb häste, midä näütemänguseltskund pajat’.
Üts naasõ sälä takan istnu miis hõigas’ viil lõbusalõ vaihõlõ: «Tervüisi mu puult kah!»
Näütemäng sai teno noilõ katõlõ «artistilõ» päältkaejidõ hulgast väke ja värmi mano.
Väiku eesti rahvas om iks suur tiatrirahvas!
| | |
|
|
|
