| Pääleht |
Uudissõ |
Elo: |
| Vana Võromaa Urvaste kihlkund |
Märgotus |
| |
|
|
| Võrokõsõ Tarto hansapäivil | | Peedosaarõ Kaisa |
| | | | | | | | Võro käsitüümeistre Laatsi Juta näüdäs’, et eesti mütsü passisõ väega häste ka lõunamaa miihile päähä. | | Latsõ proomõ õkvalt perrä, kas tasos Kapi Kärdi tettüisi kilpkunnõ kodo üten osta. | | | | | |
18.–20. hainakuul peeti Tarton 13. hansapäivi. Muiõ tegemiisi man oll’ sääl ka suur käsitüülaat. Säält püüdsegi mõnõ võrokõsõ kinni ja küsse, kuis mikandi rahval kauplõminõ lätt. | | «Mul lätt väega häste, kaup om nii esieräline ja seo passis egän iän inemisele, olkõ tä sis üte vai hoobis 60aastanõ,» kitt Kapi Kärdi Võrolt, kiä möi esitettüisi istmiskilpkunnõ (noid om nätä olnu ka pia egä Võromaa laadu pääl).
Sammamuudu olli rahul ka Aila näpustuudio müüjä Lepä Grete ja Luiga Anita: «Kiäki tõnõ ei tii säändsit pehmit asju, selle olõ-i ka konkurentsi. Müümine lätt häste. Olõmi seo as’aga jo mitu-mitu aastat tegelenü ja tegelemi edesi kah.»
Laatsi Juta Võro liinast möi laadu pääl koetuisi kampsõ ja muud säänest sorti kraami.
«Olõ eloaig kudaja olnu. Säält tull’gi mõtõ, et teesi veidükese rohkõmb naid asju, sis saasi veidükese tiini ka taa tüüga. Ja nii naksigi laatu pääl käümä,» kõnõl’ tä.
Pitsiliisi laudlinnoga kaubõlnu Võro naasõ Oja Liina käest ostõti kah iks ütte-tõist, a väega kipõlt tä umast kaubast valla es saa.
«Et olõ pensionär, sis om taa asi nigu hobi iist iks. Ku hinna väega korgõs aia, sis kaosõ kundõ är. Tulõ panda sääne hind, et iks ostõtas ja et iks järgmädse linakõsõ raha tagasi saasi,» sellet’ tä esi.
Ma möi esi kah Hansalaadu pääl üten Grete ja Anitaga Aila näpustuudio asju.
Vahel oll’ külh tunnõ, et inemise olõsi nigu kunstisaalin: mugu kõndsõ edesi ja kaiva õnnõ. A ostõti iks kah midägi: latsilõ nii näpupuppõ ku käpikit.
A tuud oll’ külh hansalaadul nätä, et rahval iks parhilla rahakott puuga sälän ei olõ: kõgõpäält ostõtas iks söögikraam är ja ku rahha perrä jääs, sis ka muud ninni-nänni.
Et seo laat oll’ kuu lõpun, sis olli inemiisi rahakoti viil kõhnõmba kah ku muido.
Laaduseltskund oll’ väkev ja kirriv, ostjidõ siän näimi ka prantslaisi ja ingläisi.
A oll’ iks umajago võrokõisi kah: pall’o teredi ja tulli juttu kõnõlõma. Mitmõ olli terve perrega asju ostma tulnu.
Ku ti timahava Tartohe hansapäivile es jõvva, minke järgmäne aastak kimmähe: sääl iks om, midä kaia ja üten osta.
| |
|
|
|