Nummõr' 159
Hainakuu 15. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Pidolidsõ saiva leeväst väke
  • Uudissõ
     
  • Varbusõlõ tahetas tetä tii-ilm
  •  
  • Ämariku juttõ raamat
  •  
  • Varas vei sildi «Vana Võromaa»
  •  
  • Tulõ põllumiihi päiv
  •  
  • «Mino Võromaa» võistlusõ parõmba kirotaja saiva avvohinna.
  • Elo:
     Vana Võromaa Põlva kihlkund
     
  • Miä om lõõtspill?
  •  
  • Massinamiis Vardjalt
  •  
  • Pedäjä ja vapikuus
  • Märgotus
     
  • Näütemäng üte suguvõsa mälehtüisist
  •  
  • Kodo-kandilidsõ Missoh: väiku vihm pito es sekä!
  •  
  • Maakiil vai läti kiil – ku keelel tõsõ otsa käänät, võit kõnõlda kumba tahat
  • Perämine külg
     
     
    Massinamiis Vardjalt
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Villemsoni Andres ütles, et vahtsõnõ Massey Fergusson jõud ütsindä kõik põllu är kündä. 
      
    Põlva kihlkund om rikas kõvvu põllumiihi poolõst: Mustingu Raivo Kiuma küläst, Timmi Mart Navilt, kõva firma om Peri POÜ jne. Näide kõigi käest võtt oppust, pand uma tarkusõ mano ja hoit kodokandi maaello ka Vardja massinaütistü, mille üts juht om väsümäldä tüümurdja Villemsoni Andres (40).
     
    Põlva kihlkund om rikas kõvvu põllumiihi poolõst: Mustingu Raivo Kiuma küläst, Timmi Mart Navilt, kõva firma om Peri POÜ jne. Näide kõigi käest võtt oppust, pand uma tarkusõ mano ja hoit kodokandi maaello ka Vardja massinaütistü, mille üts juht om väsümäldä tüümurdja Villemsoni Andres (40).

    Andres tulõ tüükuast massinidõ vaihõlt vällä ja näütäs kõgõpäält ütistü vahtsõt Massey Fergussonni (kallis vällämaa traktor, massõ 1,6 miljonni ja om parla viil liisingu uma) ja seletäs, et kolmõ aast iist sai ka üts Valtra ostõtus – vannu Vinne Belarussõga ei tulõ inämb kuigi vällä. Vahtsõnõ massin ei mürise nii kõvva, om hulga mugavamb ja miä päätähtsä:ütsaasta künd’ pia ütsindä kõik ütistü nurmõ är, väiku Belarussi õnnõ aviti tsipakõnõ üten.

    Vardja massinaütistül sai ilda aigu 15 aastakka täüs. Elo ja tüü käü ütistün niimuudu, et haritas põldu (ütistül om umma ja rendimaad kokko 1258 hektärri), peetäs 185päälist nüssilehmi karja ja 200päälist nuurkarja. Tüüd tege 35 inemist, a ütistü osanikkõ om hulga, Andres mõista-i arvu pääst üteldä.

    «Kõgõ tähtsämbä omma inemise!» om Andrese päämine tarkus massinaütistü juhtmisõ man. Tiiä-i kas tuuperäst, a Andres ja timä esä August omma uman kandin avvustõdu mehe. «Vana maamiis!» ütles Andres uma esä kotsilõ, kiä esi inämb traktoriruuli istu-i, a avitas ütistüt nõvvu ja jõvvuga, kuis saa. Kolmas miis avitas kah ütistüt juhti – Tagla Ülo.

    Vardja ütistü müü päämidselt piimä – Põlva Piimäle. Hind om kuis kunagi, parhilla mass eliitpiim 4500 kruuni tonn, edimädse sordi piim 4000.

    Andres kaibas, et väetüse ja kütte hind om joba perädü suur ja arvada om, et tuu olõ-i viil lagi. «Kompleks om joba üle 9000 krooni tonn, inne oll’ 3000–4000 ümbre,» ütles tä. «A ku väetüst ei panõ, sis ei saa kah midägi!»

    Ütistü nurmi pääl kasus raps (227 ha) rügä, kesev, nisu (kokko 711,5 ha), ja haina tetäs kah. Suurõmb jago viläst lätt söödäs, ku häste lätt, müvväs ütsjago söögiviläs kah.

    Vahtsit massinit tohe-i esi näppi

    Andrese vitä om ütistü tehniline puul ja hindä sõnnu perrä om tä seoga seoniaoni toimõ tulnu. Tuu tähendäs, et suvitsõl aol om tüüd varravalgõst ilda õdaguni. «Kõnõldas, et ti tüküti hinnäst tüüga är tapma.» Andres ei mõistaki tuu pääle kõrraga midägi vasta üteldä. Peräkõrd arvas: «Ku olõt tüül, sis piät iks tegemä!»

    A tüül om tä olnu hindä sõnnu perrä jo poiskõsõst pääle: edimädsen klassin naas’ kõplamisõga pääle, sis massinidõ ümbre luusma. Opsõ Tihemõtsa sovhoostehnikumin mehanisiirmist ja veidü om massinit, millest timä mudsu üle ei käü.

    A noid kõgõ vahtsõmbit massinit toheki-i Andres garantiiaol esi näpmä minnä: ku midägi jukõrdama nakkas, tulõ kutsu tuu margi pääle eräle vällä opnu teenindüse-miis. «Lääne massinil om iks elektroonikat väega pall’o, sa ei saaki kõkkõ tuud tiidä, mis sääl kõik om,» om Andres sändse kõrraga peri. A kõhvitsõs pääd ja ütles, et teenindüse-mehe nõudva jäl kõvva rahha.

    Parhilla om Eesti firmaumanigõ siän moodun ummi ettevõttit suurilõ vällämaa «kosilaisilõ» är müvvä. Villemsoni Andres ütles, et ka näil om nii-üldä «kosjan» käütü. «A seoniaoni om otsutõt, et mi ei müü,» ütles tä. Tüülidse omma jo pia kõik uma kandi inemise, kuis sis näid niimuudu võõra kätte jättä?

    Vardja ütistü palga muidoki Eesti keskmädseni ei küünü. A hää om tuugi, et inemine saa uman kodokandin ellä ja lähküle tüüle kävvü. Nigu egäl puul, om ka Vardjal tüüjõuga hädä: näütüses vahtsit välläopnuisi lehmänüsjit naisi olõ-i koskilt võtta.

    Miihitüüga nii suurt hätä ei olõ, a nuuri miihi õks mano ei tulõ. «Noorõ kaesõ iks kõik sinnä liina poolõ ja piiri taadõ!» ütles Andres. Täl hindäl kah kah’os latsi ei olõ, kiä võinu esä mant massinatüüd oppi. Mille noorõ maalõ ei jää: palk om väiku ja miä eski tähtsämb – seo ilma ao noorõ tahtva umaette ellä. Ku olõs uma maja, olnu tuu kodokanti jäämise man kõva präänik.

    Laheda rahvas om tüütegijä rahvas

    Kas Andres om elo ja tüüga rahul? «Piät lepmä, tõisildõ ei saa,» om timä elotarkus. «Ku tõisiga kõrvuisi kaia, ei olõki asi nii hull.» A võrdlõja om tä kõva: Põlva, Peri ja Väimälä miihiga om täl hää läbikäümine, üten arotõdas, kas määnegi massin tasos är, midä ja kuis võinu parõmbidõ tetä. A ütsindä saa-i midägi parõmbas muuta, tuud tiid Andres häste ja kitt jäl ummi inemiisi: «Laheda rahvas om üts tüütegijä rahvas!»

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!