Nummõr' 159
Hainakuu 15. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Pidolidsõ saiva leeväst väke
  • Uudissõ
     
  • Varbusõlõ tahetas tetä tii-ilm
  •  
  • Ämariku juttõ raamat
  •  
  • Varas vei sildi «Vana Võromaa»
  •  
  • Tulõ põllumiihi päiv
  •  
  • «Mino Võromaa» võistlusõ parõmba kirotaja saiva avvohinna.
  • Elo:
     Vana Võromaa Põlva kihlkund
     
  • Miä om lõõtspill?
  •  
  • Massinamiis Vardjalt
  •  
  • Pedäjä ja vapikuus
  • Märgotus
     
  • Näütemäng üte suguvõsa mälehtüisist
  •  
  • Kodo-kandilidsõ Missoh: väiku vihm pito es sekä!
  •  
  • Maakiil vai läti kiil – ku keelel tõsõ otsa käänät, võit kõnõlda kumba tahat
  • Perämine külg
     
     
    Miä om lõõtspill?
     
    Laube Kadri, lõõdsamängjä
     
    Võromaal ja muialgi Eestin mõtõldas lõõtspilli all päämidselt Teppo-tüüpi pilli. Eesti lõõtspilli esäs peetäs Põlva kihlkunna Loosu külä miist Teppo Augustit.

    Samasugudsõ süstemiga pille (üte nupu all om kats esisugumast hellü) om ilman pall’o. Kiä om pruuvnu suupilli mängi, tuu tiid, et tuujaos om vaia sisse vai vällä hingädä. Lõõtspilli man käü tuu asi sammamuudu, õnnõ suu asõmõl pruugitas lõõtsa – toukat ja tõmbat. Om olõman 1–4-rialiidsi pille: tuu tähendas, ku pall’o esisugumaidsi ritu ja helistikkõ viie mängmises om.

    Lõõtspilli aoluku saa kimmämbält kaia aastast 1821: sis tetti valmis edimäne suupill. Säält edesi naati tegemä mitmõsugutsit pille, kon suupillisüstemile panti mano lõõts ja sõrmlavva. Tuu, mismuudu omma pillil keele seen (kas üte nupi all om kats vai üts helü), andki tiidmise, kas tuu om lõõtspill vai määnegi muu lõõtsaga pill.

    Arvatas (kimmäle tiiä-i kiäki), et ütsikit lõõdsapille oll’ 19. aastagasaa keskpaigan ka joba Eestimaal. Aastagasaa lõpun oll’ lõõtspill joba tunnõt: pille sai telli pillikataloogõst. A kõik es jõvva hindäle pilli telli. Nii naati ka esi pille tegemä.

    Ka Teppo Augustilõ puttu kõgõpäält näppu üterialinõ vabrigupill. Tuudaigu olli pilli kehväkese ja pilli remontmisõst-kõrranhoitmisõst pidi esi pall’o tiidmä. Teppo säädse tuu pilli timmi – pille timmi säädmist peetäski Augusti «nokias».

    Nii naas’ August jo 12aastadsõlt pille hellü pandma ja kõrran hoitma. Edimädse uma pilli tekk’ August 15 vai 17aastadsõn. Tuu oll’ kolmõrialinõ. Pilli arõni edesi ja tulõmusõs oll’ kolmõ kooriga nellärialinõ lõõts.

    Sada aastakka tagasi oll’ Teppo-tüüpi (parhilla nimmatas kõiki eesti lõõtspille, miä tettü Augusti pille perrä, Teppo lõõtsus) pill valmis.

    Vabrigu pillest hoit näid lahun käredämb helü, miä pand vere kiimä ja jala tandsma, illos vällänägemine ja kimmäs korpus. Eesti lõõdsa omma nii kimmä, et võit vai pääl istu – midägi ei juhtu. Kõnõldas, et ku Teppo tett pill ütskõrd järve sattõ – kalamehel oll’ pill üten – sõs päält kuivamist sai pilliga edesi mängi. Kas tuu nii oll’, ei tiiä. A tiiä, et Teppo tettü pilli väega kimmä olli ja näide perrä omma pall’o mehe pruuvnu sama hää pilli tetä. A õks himostõdas Teppo pille seoniaoni kõgõ inämb.

    Võromaa inemine tiid, määne mi uma lõõtspill om ja om tä üle uhkõ. Lõõdsamiis om oodõt küläline. Midä inämb pääliina poolõ, tuud võõramb taa pill om.

    Hääd miilt tege tuu, et inämb nuuri mäng lõõtspilli: mängitas muusigakoolin, võetas mõni vanõmb lõõdsamiis oppajas vai mängitäs esi, umaette.

     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!