Nummõr' 157
Piimakuu 17. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • President tekk’ vallalõ vana Võromaa piirisildi.
  • Uudissõ
     
  • Võrokiilne sari ETV-n
  •  
  • Veesaarõ Anne avitas Vinne aigu miilde tulõta
  •  
  • Sika Alari ja Looduse Omnibussiga Mustajõõ ja Koiva pääl
  • Elo
     
  • Vana Võromaa
  •  
  • Nagelmaa Uno – toromiis ja tiatrimiis
  •  
  • Võiutüüstüse salahuisi uuri Häidkindi Heino käest
  • Märgotus
     
  • Puhm puu kotust ei täüdä
  •  
  • Proskini Aivo: vanakraam om nigu säitsmes pensioni-sammas
  • Kirä
    Perämine külg
     
     
    Proskini Aivo: vanakraam om nigu säitsmes pensionisammas
      
     
    Proskini Aivo üten poja Deividiga. 
      
    Proskini Aivo (39) alias Kapten Kanep om Võron tunnõt miis: mäng «miilitsät», sõit romurallit ja kõrraldas 21. piimäkuu pääväl uma vanatehniga klubi «Vänt» sõpruga jo kolmanda vanakraamilaadu ja näütüse.

    A kuulsus olõ-i seole mehele päähä löönü. Timä elämise tunnõt är tuu perrä, et maja ümbre om hirmsalõ pall’o vannu ja vahtsõmbit massinit. Tihtsäle juhtus tuud kah, et rahvast om hoovin nii pall’o, et olõ-i kohegi autot panda. Aivol om poig Deivid (10), kiä massinit paranda viil ei mõista, a pidä vannust as’ust nigu esägi. Kae, et viil inämbki.

    Midä seokõrd vanakraamilaadul ja näütüsel müvväs ja näüdätäs?

    No näüdätäs vanna tehnikat, mis mehe esi omma kõrda tennü. Müvväs iks vanna kraami, antiiki, mitte vahtsõt värki. No iks säänest, mis lätt vanatehniga ala.

    Kost tull’ sääne klubi nimi «Vänt»?

    Klubi tull’ niimuudu, et sai kokku võetus kõik sändse Võru mehe, kellel om vanna tehnikat. Seo nime pakk’ vällä Kutsari Toomas.

    Kuis ti kokko saati?

    Kokku saami täpsele nii nigu trehväs. Egäüts käü sääl, kon tiid, et midägi sünnüs. Ku om määnegi suurõmb üritüs, sis plaanitas pikält sinnä minekit ette. A ku om sääne äkiline üritüs kongi, sis kõlistõdas, pakutas variant vällä ja nii saias kokku.

    Om Võromaal pall’o vanatehniga huviliidsi?

    Põra om klubin umbõs 24 inemist kirja pant, a kimmähe om noid huviliidsi Võrumaal rohkõmb.

    Kas vanatehniga-armastus tull’ üten klubiga vai oll’ jo inne?

    Ma olõ iks nigu vana kooli miis ja vana asi om iks huvitanu algusõst pääle ja nii tä om seo huvi kasunu. Aig lätt iks sinnäpoolõ, et kõik, mis om vana, tulõ alalõ hoita.

    Määndse uma vana as’a üle olõt kõgõ uhkõmb?

    No uhkust saa-i millegi üle tunda, uhkus aja upakilõ. Noid asju om nii pall’u. Kõgõ vanõmb om mul 1965. aasta Zaporoþets 965A ja paar aastat tagasi sai ostõtus Mercedes-Benz aastast 1968 – sama vana nigu ma esiki. Vana asi lätt jo iks kõrrast kallimbas.

    Määnest asja sa hindäle kõgõ rohkõmb saia tahat?

    Tahta või jo pall’u, a rahakarman olõ-i nii paks, et kannatasi kõkkõ osta. Saa-i laembalt istu, ku perse lupa.

    Sa käüt ka romurallit sõitman. Kon sa viimäte käve ja kuis läts’?

    Seo aasta sai jo 10 aastat romurallit sõidõtus, olõssi nigu aig är lõpõta. Peris Talinalõ viisi-i minnä inämb, kallis om ja sõitjit kah veitüvõitu, a ku Antslan iks romurallit peetäs, sis sääl võinu kipõn viil sõita. Näpu annat, lätt kõik kihä takastperrä.

    Viimädse ao parõmba tulõmusõ olõ saanu Saku suurhallin peet võistluisil: 2005. aastal 1. ja 2006. aastagal 2. kotussõ.

    Kuis miilidsä-äri lätt? Kas võlss-miilitsät tellitäs pall’o?

    Ma arva, et midä aig edesi, tuud rohkõmb nakkas taa inemiisile pääle minemä. Kõik iks tulõtasõ vannu aigõ miilde. Leibä seo miilidsäas’aga ei teeni, a tüüd iks om.

    Kas su pojalõ kah sääne vannu asjuga tegelemine miildüs?

    Tegemise jaos om tä iks väiku viil, a vannu asju är müümise vasta om tä iks väega. Taht noid müügin asju hindäle saia, tuu om tulõvigun tälle õkva nigu säitmes pensionisammas.

    Sinno om egä aasta nätä ka Hauka laadul, kas käüt sääl niisama lõbu peräst vai omma sul juurõ säältkandist?

    Sündünü olõ Antsla liinan, passingi om niimuudu kirän, a Hauka laadul käü iks tõisi naarutaman.

    Kas sul om määnegi tehnikaline haridus?

    Ku ma olli Võru 8-klassilidsõ kerigukooli är lõpõtanu, sis mõtli edimält Paidõhe minnä, a sis löüdse, et lähembäl om kah jo kuul, kost saasi autojuhilua: Vana-Antsla kutsõkeskkuul. Nii sai must lagja profiiliga traktorist-massinist taimõkasvatusmeistri.

    A no tegele auturemondiga uma käe pääl. Auturemont tuu iks leevä lavva pääle, ülejäänü om nigu hobi.

    Küsse Peedosaarõ Kaisa ja Kadaja Tõnis
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!