Nummõr' 157
Piimakuu 17. päiv 2008
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • President tekk’ vallalõ vana Võromaa piirisildi.
  • Uudissõ
     
  • Võrokiilne sari ETV-n
  •  
  • Veesaarõ Anne avitas Vinne aigu miilde tulõta
  •  
  • Sika Alari ja Looduse Omnibussiga Mustajõõ ja Koiva pääl
  • Elo
     
  • Vana Võromaa
  •  
  • Nagelmaa Uno – toromiis ja tiatrimiis
  •  
  • Võiutüüstüse salahuisi uuri Häidkindi Heino käest
  • Märgotus
     
  • Puhm puu kotust ei täüdä
  •  
  • Proskini Aivo: vanakraam om nigu säitsmes pensioni-sammas
  • Kirä
    Perämine külg
     
     
    Sika Alari ja Looduse Omnibussiga Mustajõõ ja Koiva pääl
     
    Rahmani Jan
    info@umaleht.ee
      
     
    Inne vii pääle minekit. Sika Alar and oppust, kuis hinnäst üllen pitä. 
      
    Neläpäiv. Kiri postkastin and teedä, et Looduse Omnibuss lätt Sika Alari ja timä velega Mustajõõ ja Koiva pääle. Tetäs üts paadisõit, joba katõ päävä peräst, puulpäävä.

    Toimõndaja arvas, et saanu hää luu, ku saatnu Ruitlasõ näidega üten. Ma ei olõ tuuga nõun: mille nii hääd asja Ruitlasõ pääle raisada. Lää parõmb esi, olõ-i paadiga väega sõitnugi ja sulg või kah rostõlõ minnä, ku õnnõ tõisil kirota lasõ.

    Puulpäiv. Buss om jõudnu Võro kerigu ette. Ussõ man ajasõ juttu matkamiis Sika Alar ja luudusõsõitõ kõrraldaja Riisi Jaan. Sõit lätt Tellingumäele Taheva sanatooriumi lähkül. Sika Alar lupa iin sõita.

    A bussijuht olõ-i eelä sündünü. Tä tiid esi kah, kuis sõita. Liinast välän vaotas tä lapadsi põhja. Sõidami müüdä sõiduautist, ka ütest Land Cruiseri džiibist. Näe bussiaknõst, et maastigumassina roolin om Sika Alar.

    Buss om rahvast täüs, inämbüisi keskiälidse liinainemise. Paistus, et sõit Looduse Omnibussiga om näide jaos puhkus kontoritüüst. Ja ku ausalõ üteldä, tunnõ ma piaaigu sammamuudu. Mu kõrval istus üts naistõrahvas. Tä kõnõlõs, et maiul omma tõistmuudu katussõ, ku muial Eestin. Näkev vanna muudu vällä ja tuu ollõv väega põnnõv. Nooguda viisakusõ peräst, a kuigi jääs tuu jutt minno vaivama. Niimuudu kaegi ülejäänü sõidu aigu õnnõ majakatussit. Omma eterniidist vai sis mulklidsõ lastukatussõ.

    Tellingumäel saadõtas rahvas üles torni. Ma ei lää, seo keväjä olõ kats kõrda sinnä torni joba roninu. Avitas külh.

    Pikält mol’otama ei jäiäki. Kiä tornin käünü, lätt mäest ala. Sääl juusk Mustjõgi ja sääl uutva meid kummipaadi. Om katõ-inemise paatõ, om kuvvõ-inemise paatõ ja om ka säändsit, kohe kümme inemist pääle või istu. Ma lää kõgõ suurõmbahe, seldsin om segätsemb.

    Paadiga vii pääl

    Pääle pästeveste sälgäandmist ja väikut koolitust lastas meid vii pääle. Alostus om keerulinõ. Ma trehvä etteotsa ja taadõpoolõ om trehvänü hulk säändsit, kiä tahtva väega opada. Arvada koolioppaja. Nii omgi sõidu alostus üts paras rüükmine, kos soovitõdas läbisegi hääle vai kuralõ käändä ja tundus, et takanpuul sõudja ei olõ iinpuul sõudjidõga rahul. Õnnõs ma ja tuu halli habõnaga mehekene, kiä tõõsõl puul istus, tuust tsäägatamisõst suurt vällä ei tii. Sõitu tulõ rahuligult võtta, niimuudu om Sika Alar meile mõnõ minodi iist opanu. Takanpuul istja ei olõ vist tuud oppust kõrraligult kullõlnu.

    Mustjõgi käänd ja om nii sükäv, et põhi ei paistu. Har’otami sõitmist ja kaemi kikkapuid, miä pervi pääl häitsese. Mõnõ ao peräst tulõ Koiva vasta. Jõgi lätt hulga laembas, a om mõnõst kotussõst õks peris matal. Kõrra jääs paat põhja kinni. Toukami mõlaga hinnäst valla.

    Ilm om väega illos. Ei olõ kuum ja pia nakkas ka vihma sadama. Pikkä aigu om olnu põud, taad vihma om väega vaia! Ja sõidu aigu tulõ taa nii tassakõistõ, et ei sekä sõitmist sukugi. Rõiva saava kül likõs, a tuult ei olõ ja külm ei nakka.

    Paari tunni peräst om mi paadin tsäägatamist veidembäs jäänü. Sõudja nakkasõ väsümä ja sõit saa kah kõrrast inämb selgembäs. Ja sis äkki tulõgi Korgõperv, kost tsipa edesi maa pääle läämi. Tuud tsipakõist maad (Sika Alari jutu perrä 300 miitret) sõidami üts puul tunni. Arvada omma nuu maamehe miitre, minka Alar tuud maad mõõtnu om.

    Vihm lätt kõvõmbas

    Maa pääl lätt vihm kõvõmbas. Andas hernesuppi ja kõnõldas, et tuu ollõv Sika Alari hindä keedetü. A anomidõ pääle, kost seest suppi jaetas, om kirotõt Jaagumäe.

    Tuli om üles tettü, inemise lämmistäse ja kuivatasõ hinnäst. Perämäidsi paatõga jõudva ka kõrraldaja esi, Sika Alar ja Riisi Jaan. Alar käü, tark nägo pään, ümbretsõõri ja küsüs, kas kõik om kõrran ja kas kõik omma suppi saanu.

    Millegiperäst om taad jandalit kaema tulnu ka Kersna Vahur, timä tege pilti tuust, kuis Sika Alar suppi süü. Kersna-poiss om puhanu näoga, tuu jääs väsünüide paadisõitjidõ kesken silmä.

    Tulõ veeren om viil jututamist, sis sõit Omnibuss üle Valga Tarto pääle. Mul ei olõ ei Valka ei Tartolõ asja, jää kaema, miä edesi saa.

    Edesi tulõ üts tunnikõnõ tüüd. Paadi kor’atas kokko, osa lastas tühäs, mõla ja pästevesti kor’atas kokko, kõik kraam pandas autokäro pääle ja väiku bussikõnõ nakkas käroga kõkkõ tuud kraami är vidämä. Üts kinä puulpäiv nakkas läbi saama.
    Väega hää om olla, puhanu inemise tunnõ om pääl. Esieränis hää miil om tuust, et säänest ilosat päivä Ruitlasõlõ es kingi.

    Võrolõ saa Land Cruiseri džiibiga, Sika Alar roolin. Alar pand Jää-ääre kasseti mängmä. Väiku väsümüs tüküs mullõgi pääle. Om aig kullõlda InBoili laulu ja tsipakõsõ hindä sisse kaia.

    Kae Internetist:
     
    Looduse Omnibuss www.looduseomnibuss.ee
    Sika Alari matklklubi www.asmk.ee
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!