Nummõr' 156
Piimakuu 3. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Uma Pido oll’ väkev!
  • Uudissõ
     
  • Välläkaibmisõ vanal Võromaal
  •  
  • Võrokiilne jutlus Urvastõ kerikun
  •  
  • Võromaal käve tsiklimiis-ilmahulgus
  • Elo
     
  • Kalev tüküs kodu
  •  
  • Mõnistõlõ mõtõldõn tulõ miilde...
  • Märgotus
     
  • Kellele jääs järveviir?
  •  
  • Pidolidsõ Umal Pidol: illos kiil, ilosa laulu ja hulga rahvast!
  • Perämine külg
     
     
    Kellele jääs järveviir?
     
    Hoitkõ silm pääl tuul, midä ti kodokandin ehitämä naatas!
     
      
     
    Tamra Ave, keskkunna-opilanõ 
      
    Eestin om väega hulga järvi, meil Võromaal omma egän ürgoron viisilmäkese. Tuu pääle mõtõldõn uurõ ma Räpinä aianduskooli keskkunnakaitsõ eriala lõputüü jaos Kanepi valla järveviiri – midä om sinnä ehitet, määndside säädüisi perrä ja kas kõgõga piässi iks peri olõma.

    Inemise tiidvä väega veidü ja tundva veidü huvvi egäsugutsidõ planeeringide vasta. Meil Lasval vallan tetäs kah parhilla üldplaneeringut. Ma esi käve edimädsel kokkosaamisõl, kon näüdäti tuu kotsilõ kaarti. Sääl oll’ väega veidü inemiisi.

    Taha inemiisile süäme pääle panda – tundkõ huvvi uma valla üldplaneeringu vasta! Tuu pand kõik paika, midä ti vallan ehitämä naatas, ka tuu, midä tetäs õkvalt ti maja takan vai tuu järve veeren, kohe ti olõti harinu tsuklõma käümä.

    Ärke jätke tuud ahtakõsõ tsõõri inemiisi otsusta, määne maa jäetäs elomaiu ehitämises, kohe tetäs puhkamiskotus kõigi jaos ja pandas paika, määndse järve veeren om laemba maa pääl ehitämine är keelet. Mi uma küläga võitlimi, et Paidra järve viirde vahtsit elämiisi ei tulõs. Parhilla tetäski Lasva valla üldplaneeringut ja kimmähe panõmi ette, et Paidra järve veeren tulõs tuud maaveerekeist, kohe ehitä ei tohe, laembas tetä.

    Niisama olnu õigõ, et ku inemine ost hindäle maatükü vii veeren, sis tä iks tiid, midä ja kohe sääl ehitä võit ja midä ei. Harilikul inemisel om tuust as’ast küländ rassõ pilti saia. Järvi viirde ehitämise pandva paika kuus säädüst ja neo omma peris rassõ.

    Luudusõ kaitsmisõ kotussõ päält om näist kõgõ tähtsämb luuduskaitsõsäädüs, miä pand paika, määndse järve veeren ku lagja tuu maariba om, kohe ehitä ei tohe. Näütüses alla 10-hektärilidse järve puhul om tuu muido 25, a mõtsamaa puhul 50 miitret. Suurõmba järve veeren tohe-i ehitä järveveerele ligembäle ku 50, mõtsamaa pääl 100 miitret.

    Midä sis om tett Kanepi valla järvi veeren, midä ma uma tüü jaos hoolõga uurõ, näütüses Vähkjärve lõunaperve pääl, midä egäüts või esi kaia, ku Võrolt Tartolõ sõitõn tii Jõksi ja Vähkjärve vaihõlt läbi lätt.

    Mu meelest omma neo maja sääl külh sündümäldä vällänägemisega, a ehitedü iks ilosahe ehitüskeelütsõõrist vällä.

    A üte vahtsõ elomaja lupa keskkunnaministri uma käskkiräga ehitä ehitüskeelütsõõri sisse. Mu meelest olõ-s õigõ tuu maja ehitämises eräle lupa anda – luuduskaitsõsäädüs om jo mõtõld luudusõ, mitte inemise kaitsmisõs. Tuuperäst ei olõ ma peri luaandmisõ põhjõndusõga, et kavvõmbalõ ehitämine lätt kallimbas ku õkvalt järve viirde. Õnnõs olõ-i Kanepi vallan säändsit lupõ pall’o ant, õnnõ üts viil Jõksi järve viirde.

    Inemise ei tiiä tuud kah, kuna nä võiva järven tsuklõman kävvü, ku tsuklõmisõ kotus om mõnõ inemise maa pääl. Tuu kotsilõ om väega lihtsä kõrd: ku järv om avaligun pruugin olõvidõ järvi nimekirän, sis piät järveveere umanigu lubama kõigil vii veeren kävvü kooni neli miitret järvest. Tõsõlt puult piät järve veeren kõndja ka esi viisaga olõma:et ei tükü tõsõ inemise hoovi pääle, ku saa ümbre minnä.

    Kanepi valla üldplaneering om mu meelest häste kokko pant ja sääl om täpsele kirän, määndse järve viirde või viil midägi ehitä ja kohe ei või inämb kunagi midägi mano tetä. Kukki Kanepi vallan om järvi pall’o, om sääl ammõtligult kirja pant õnnõ üts rikmine. Inemine ehit’ Uiakatsi järve viirde õkvalt vii piiri pääle majakõsõ. Päält vallaga vaidlõmist sai umanik arvu, et tulõ iks maja, midä tä paadikuuris nimmas’, kavvõmbalõ är vitä.

    Samal aol om säädüisi seen mulkõ: näütüses ehit’ tuusama miis hindäle tandsuplatsi suurudsõ käsipuiõga «paadisilla» ja säädüse perrä tuud keeldä ei saa. Sammamuudu saa-i keeldä tuud, et vii veeren sais tsõõrõ vai pontoonõ pääl majakõnõ. Vai sann.

    A ku iks pikembät aigu šampoonivett järve laskõ, sis kasus järv viil mi eloaol kinni.Tasus hindäle selges tetä, mis järvele hää vai halv om.

    Küsse uma tüü jaos ka Kanepi kooli nuuri käest, midä nä arvasõ ehitüskeelütsõõrõst. Suurõmb jago ütel’, et säändsit tsõõrõ om vaia ja nä omma parralt suurõ. Tuu näütäs mi ütiskunna ülest arvamist, et luudust tulõ hoita. Samal aol omma mi inemise säädüsekullõja: löüti, et ku keskkunnaministri saa lupa keelet maa pääle midägi ehitä, jo sõs om tuu kah õigõ.

    Küsse ka tuud, et ku tahetas mõnõ järve viirde suurõmbat elämiskotust tetä – midä tohe-i tetä – sis kas tuud võisi lupa, ku tuu iist häste mastas. Suurõmb jago noorist arvas’, et ei või, a osa oll’ säändsit, kiä ütli, et ku iks väega pall’o mastas, sis või. Mu meelest näütäs tuu, määne om mi ütiskund – om olõman väiku jago inemiisi, kelle meelest või rahaga kõik kinni massa.

    Mis mullõ tüüd teten selges sai: inemise ei tiiä kõgõ lihtsämbit asju – kuis umma tsolki vällä laskõ ja ku kavvõl lumbist vai kaost tuud tetä või. A tuud kõkkõ võit küssü uma valla ammõtnigõ käest. Muidogi pidänü keskkunna hoitmist inämb oppama ka koolin ja vähämbält nuu lihtsämbä as’a joba latsilõ selges tegemä.
     
     
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!

      
     Uma Lehe sõbõr!