| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
| Mõnistõlõ mõtõldõn tulõ miilde... | | Silla Ants, Mõnistõst peri kirämiis |
...niidet suvinõ hain kondõ pääl, miä nii hää lõhnaga oll’, et pää hoimatsõs tekk’.
Valgõ udsu Saru all Mustajõõ kottal.
Sammõldumalda sõaaolidsõ kaitsõkraavi Kuudsi palun.
Maahavaonu mõts Kolgamäe nõlvu pääl.
Mõnistõ raudtiijaama poodikõsõ viiekopkalidsõ kuklikõsõ.
Mõisa poodi petrolilõhnadsõ põrmandu ja klaasidsõ kompvegi riiuldõ pääl.
Lepä Alfredi rattasõit (es mõista, mugu sattõ kõrd ette-, kõrd taadõpoolõ).
Tsuklõminõ poiskõisiga Vaidva kondõ pääl lämmä viiga tsombukõisi seen.
Pihu Tõnisõ päsemine ja Rebäse Hansukõsõ uppuminõ Vaidvadõ (Verevämäe all).
Saru naisi egäõdagunõ eläjide koduuikminõ (kuuldu vasta Peräkonnust).
Saarõ Alfredi viiul, Amba Arturi lõõtsmoonik ja Horsti Richardi vasknõ puhkpill.
Mõtuskonnu Kokõ (Molotovi kolhoosin ja peränpoolõ sovhoosin brikatiir) hää hobõsõkõnõ Loora ja vedrukõisiga kerge vankri.
Ala-Kasa suurõ küüni ärhäötämine, Tikudi talu ristikhainamaa hukkalaskminõ.
Andsi Oldi (Saru lavvavabrigu inneskidse umanigu Kuusõ tütär) kõnnõ Vinnemaal vanginolõkist.
Puusõba Miili (Emilie Puusepp Ruuksuust) tütre Elmeriise murõ (ei ollõv pidust peigmiist löüdnü).
Vana Hirjeli Jaani (Mõnistõ kooli juhataja Hirjeli Huugu esä) valgõ pää nigu ristikhainanutt kardulivakõ vaihõl alan konnu veeren (Jaan oll’ ütsäkümne ligi, ku kuuli).
Keeru Hipõ pärikese käest poksada saaminõ (elläi ollõv jo varõhõmbalt tihkõ ollu).
Jahviga Bruunu (Bruno Hanimägi Sarust) otsõ muusõumilõ muinsuisi.
Kuulmeistri Havvõ Kalju oll’ latsiga Mõnistõ kooli aia väega kõrda löönü (pääliinast Võrust määndsegi avvumärgi saanu).
Pulli suurõn küünin oll’ pia egä puulpäävä õdagu kirmask (tandsiti hommuguni vällä).
Alska Kolka (Nikolai Laas Sarust) oll’ Tiidsa veskin villaketrüse man tüüd löüdnü (peris direktri oll’ vai määnegi sääne).
Borodino kolhoosi (Vahtsõ-Roosa) esimehe Krolikovi puëunolõk poodi man. Tsipõl’ käsüle vasta – Võrru partei kuunolõkilõ ei lää! (Tuudi sanna, anti vahtsõnõ hamõ sälgä ja viidi bussi pääle). Tull’ Võrust tagasi, puëun, kolhoosi as’ust tiiä-s medägi (tsortõl’ ja lask’ vinne keeli laulu «Volga, Volga matj radnaaja»).
Kolhoosi olliva hukan: Kalõv (Tiidsa) massõ õnnõgi viis kopkast normipääväst, Molotov (Mõnistõ) oll’ ummiga peris summan (karduli võtmalda, riihepess joulupühis plaani pant).
Erämajapedäjä Kiiviti Jaan kaivas’, et koskist es olõ inämb hobõst saia. Hädäst aviti vällä Luustoja Arnu ja Kuusõ Juulu. (Mõnikõrd oll’ virksid saanu aia, ku Rudina Lainõl kaëa mant hobõsõkõnõ prii oll’ ollu).
Kuudsilõ, Kapsta majja, oll’ miilits tuud. Tsillukõnõ miis, suur verevä rummuga müts pään. (Miilidsä latsõ käve müüdä küllä ja lahe põrkna- ja hernepindrid. Ku naasõ kaibama tulli, sis miilits naard’ ja ütel’: «Kui mjina poisikjene olljin, siss mjina iise vaarastasin ka!»
Antsla julgõolõgimiis lei Kuudsi rahvamajan Mõnistõ kooli oppajanäidsikut Mõõga Loviiset. Tuu es taha puëun pätiga tandsma minnä. Kortliperemiis Silla Huugu haard’ tütrigul käest kinni ja juusk’ tuuga üüpümmede. Jõnkadi-võnkadi miis läts’ marru ja nakas’ brauningust oppaja maja iin telefonipostõ pilpis laskma. Lask’ valgõni, kooni Antslast autu tull’ ja ullisjoonu är vei.
Elektri murd’ Mõnistõ ellu egä pääväga inämb ja inämb. Edimält anti vuulu mõni tunnikõnõ pümmel aol diisliga Hirjeli vanast tsialaudast (ildampa kooli tüüoppusõ klass), a piakõsõ oll’ elektrit joba üüpäiv saia. Kommunism – tuu oll’ Vinne võim pluss tervele maalõ elektri andminõ!
Elu parasi: rahvas kand’ poodiussist leibä ja saia sällätäüsi viisi vällä. Oja Alfredil sattõ putõl ja leeväpäts üsäst maaha. Alfred nõst’ viinapudõli üles ja and’ toolõ suud. Leeväpäts jäigi poodipõrmandu pääle…
Toodsõri Pärnäti (Sarust) kõnnõ, et Korean 58 kraadi all lüvväs. Pärnät porgat’ Koread üttevallu habõnidõ sisse, ku läbi suvidsõ suurvii, tsollin takan, Kuudsilt kodu poolõ lahk’, verevist ameeriga hädäabi-saapaseerist tettü tsuvva jalan.
Küngi mutt (Karisöödäst), kiä riiperä päält maaha oll’ tsilgatunu. Mutt juusk’ säidse kilumiitret riil takan ja rüüke, et pidägü vanamiis hopõn kinni, võtku tedä pääle. A tuu oll’ kõva kuuldmisõga (tekk’ vast õnnõ, et es kuulõ?!) ja lask’ sis, ku mutt jo peris rii lähkün oll’, hobõsõ vahtsõst sõitma.
Lipstogi Liine (Võru Kaitsõpataljoni ülembä,Vabahussõa veteraani Sarapuu Augusti sõsar) Peräkonnust Hütü puult käve pallidõ jalguga viil edimäidsi halluga. «Hussõ ei olõ, võit kävvü,» kõnõl’ tä plekist pühäristikeisi peon hoitõn. Liinel oll’ rätt inämbüisi ümbre kaala, päähä pand’ räti sis, ku lummõ sadama nakas’.
Paasi Gotfried (Tsõõrikniidüst, inemise kutsõ Kodris) läts’, sälläkott sällän, ratas käekõrval, Hoppa. Ku mõni küsse: «Kodri, minkperäst sa ratta sälgä istu-i?», sis ütel’ Gotfried: «Medäs ma taast rattakõsõst õks lahu!»
Kasa Jakapil oll’ hirmsa pikk õngõvaldas. Tuu nakas’ Kuudsi koolimaja manu jo sis paistma, ku Jakap esi Pulli puul oll’. Jakapil oll’ tõsõn peon tsinkplekist kilukarrakõnõ, kogrõ seen. «Ma vaihta naa vii veeren suurõmbidõ vasta!» oll’ Jakapil egä kõrd sama jutt.
Puusõba Elmar (Torni Olga miis Kuudsilt) oll’ mõtsast vällä tullu. Ollõv Võrun ja Tartun üle kullõld ja vabas last. Otsõ tüüd.
Arvati, et saa lavvavabrigu manu. Vai sis löüd määndsegi muu ammõdi. Nigu Mõtusõ Harri Vahtsõ-Roosast. Tuu sai pääle mõtsast vällätulõkit esikallutaja pääle.
| |
|
|
|